Eesti Panga statistika näitab, et kaardimaksete kasutamine on kasvutrendil. 2012. aastal ületas kaardimaksete kuukäive sularaha väljavõtmise oma.
Möödunud aastal sooritati kaardimakseid kokku keskmiselt 325 miljoni euro väärtuses kuus, kuid sularaha võeti pangaautomaatidest välja keskmiselt 303 miljoni euro väärtuses. Tehingute arvu poolest erinevad kaardimaksed ja sularaha väljavõtmine aga rohkem. 2012. aastal tehti kuus keskmiselt 18,5 miljonit kaardimakset, mis tähendab, et päevas maksti kaardiga enam kui 600 tuhat korda. Sularaha võeti välja üle viie korra vähem ehk üle 117 tuhande korra päevas.
Kaardimakse keskmine summa oli möödunud aastal enam-vähem sama, mis 2011. aastal. 2012. aastal oli see 17,6 eurot, 2011. aastal aga 17,1 eurot. Korraga sularahas väljavõetav summa on aastaga suurenenud 10% võrra: 2012. aastal võeti sularahaautomaadist korraga välja keskmiselt 86 eurot, aasta varem 78 eurot.
Pangaautomaatide arv Eestis väheneb. 2008. aasta lõpus oli Eestis rohkem kui 1000 pangaautomaati, 2012. aasta lõpus oli neid 934. Müügiterminalide arv on püsinud stabiilne ja 2012. aasta lõpus oli neid ligi 28 tuhat.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.