Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
LEOga on vaadanud KOVide tegevust 5000 inimest
Enam tuntakse huvi Tallinna linnavalitsuse tulude-kulude vastu ning valdkondadest on enam päringuid hariduskulude ning linnade ja valdade omakulude kohta.
Lisaks Tallinnale on enam huvi pakkunud Tartu ja Saue linnade ning Harku, Viimsi ja Rae valdade finantsinfo. Kahe kuu kasutusstatistika järgi on enam kasutatud eelloodud vaateid ning vähem soovitakse või osatakse ise kontode järgi süvitsi andmeid uurida. Kasutajatest 25 protsenti on LEO rakendust kasutanud rohkem kui üks kord. Huvi tuntakse pigem kohalike omavalitsuste väljaminekute üldpildi ja palgaandmete vastu. Samas saab väljaminekuid vaadata ka tegevusvaldkonniti ja ühe elaniku kohta, mis annab omavalitsuse võimalustest ja kulutustest selgema ülevaate.
Kahe kuu jooksul on tehtud pea 105 000 päringut. Kui rahandusministeerium või omavalitsus oleks kulutanud igale päringule vastamiseks 5 minutit, siis kõigile vastamiseks võinuks kuluda 4 aasta jagu töötunde. See annab aimu pilveteenuste kasutusele võtmisega vähenevast halduskoormusest ning annab seega lihtsama ja mugavama võimaluse tutvuda riigi kogutud andmetega.
www.riigipilv.ee on rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning Elioni kaasabil valminud teadaolevalt maailmas esimene omataoline pilveteenuse pilootprojekt, mille eesmärk on tuua riik kodanikule lähemale ja muuta kohaliku tasandi juhtimine kogu riigis läbipaistvamaks. Pilveteenuse edasiarendus LEO on eraalgatuslik mugavusteenus, mille otstarve on võimaldada lihtsat ja visuaalset ülevaadet Eesti kohalike omavalitsuste tegevusest. LEO rakendus on pilootprojekti raames tasuta kättesaadav aasta lõpuni. Riigipilv.ee jääb kõigile kättesaadavaks ka edaspidi.
Pilveteenuse kaudu on võimalik andmeid uurida erinevate tunnuste alusel, sealhulgas nii majandusliku sisu kui tegevusala järgi. Tegevusala kaudu saab näiteks tuvastada, kas kulu tehti kultuurimajadele või maanteetranspordile. Majanduslik sisu võimaldab täpsustada, kas kultuurimajas maksti küttearveid või investeeriti.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele