Täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ selgus, et maaettevõtluse kõige konkurentsivõimelisem valdkond on toiduainetööstus.
Toiduainetööstuse majandusnäitajaid mõjutas majanduskriis kõige vähem, samuti hindasid toiduainetööstused teistest oluliselt paremaks oma toodetele antavat lisandväärtust, turustuskanaleid, tootmis- ja teenindusmahu piisavust, toodangu ja/või teenuste täiendavaid müügivõimalusi ning tootmise laiendamise võimalusi.
Tööstussektorist olid kõige suuremad eksportijad puidutööstus ja muu töötlev tööstus, kes plaanisid ka oluliselt suurendada välismaiste turgude osakaalu oma toodete müügis järgneval seitsmel aastal.
„Uuringust sai kinnitust, et põllumajandus on valdkond, kuhu tasub panustada,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti majanduse seisukohalt on hästi oluline, et oleksime konkurentsi- ja ekspordivõimelised ja nagu uuring näitab, siis põllumajandus seda ka on.“
Põhiliseks allikaks, millest plaanitakse järgneval seitsmel aastal tehtavaid investeeringuid finantseerida, on omakapital. Ettevõtted plaanivad omakapitali kasutada peamiselt töötajate töötingimuste parandamiseks, e-äri arendamiseks, töötajate koolituseks ja väljaõppeks ning infotehnoloogiliste rakenduste kasutusele võtmisel.
Toetuste rolli nähti kõige suuremana infrastruktuuri investeeringutel: teede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide jms rajamisel, kuid ka keskkonnanõuete täitmiseks tehtavate investeeringute, ehitiste ja rajatiste, seadmete ja masinate puhul.
Laenu ja liisingut kavatsetakse kõige enam kasutada seadmete ja masinate, ehitiste ja rajatiste ning tootmise automatiseerimise investeeringute finantseerimiseks. Investorite kaasamist investeerimisprojektidesse nimetasid ettevõtted väga vähe, kõige enam mainiti nende kaasamist uute toodete ja teenuste arendamisega seonduvalt.
Perioodil 2004–2011 taotleti uuringu kohaselt toetusi peamiselt investeeringuteks masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse ja rajatistesse. Põhilisteks taotlejateks olid primaarsektori ettevõtted, toiduainetetööstus ja turismiga seotud ettevõtted. Ettevõtlusega alustamise toetusi olid rohkem taotlenud teenindus- ja tööstussektori tegevusalade ettevõtjad. Toiduainetetööstus taotles teistest tegevusaladest aktiivsemalt toetusi rahvusvahelistel messidel osalemiseks, innovaatilisteks lahendusteks ja ekspordiks.
Ühiskonna üldise arengu küsimustes andsid ettevõtjad kõige positiivsema hinnangu infoühiskonna kiirele arengule, majanduskasvule aastatel 2004-2008 ning Euroopa Liiduga liitumise mõjule, sest sellega kaasnenud toetusvõimaluste suurenemine on olnud üks Eesti põllumajanduse ja maamajanduse olukorda kõige olulisemalt mõjutanud sündmusi viimasel kümnendil. Negatiivsena nähti teenuste koondumist suurematesse keskustesse, majanduskriisi aastatel 2009-2010, töökohtade vähenemist tootmissektoris ning jaekaubanduse koondumist suuremate kaubanduskettide kätte.
.
Uuringu lühikokkuvõte on kättesaadav
SIIN
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
5
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele