Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pankrotimenetluse- keskus tuleb Tartu ja Tallinna
Loodavad maksejõuetuskeskused on üks osa Justiitsministeeriumi poolt koostatud pankrotimenetlust puudutavate normide muutmise väljatöötamiskavast. Koostatud kavatsuses on kirjas, et näiteks 2011.aastal Eestis keskmise pankrotimenetluse pikkuseks 842,5 päeva. Maailmapanga koostatud raportis, millega hinnati riikide ettevõtlussõbralikkust, on Eesti 183 riigi hulgas 72. kohal.
„Praegu on pankrotimenetlus Eestis pikk ja ka kulukas protsess, mis on tekitanud paljudes võlausaldajates üsna lootusetu tunde. Tänane olukord on koormav nii võlausaldajale, võlglasele kui ka riigile ning see kõik pärsib Eestis ettevõtlust,“ leidis justiitsminister Kristen Michal. „Selle olukorra parandamiseks oleme asunud otsima võimalusi menetluse tõhusamaks muutmiseks. Parim lahendus oleks maksejõuetusasjade koondamine ühte pädevasse asutusse, et tagada hästitoimiv pankrotimenetlus. Leian, et tõhus õiguste kaitse pankrotiolukorras on üks majanduse elavdamise vahenditest, mis muudaks Eesti ka investoritele atraktiivsemaks,“ lisas minister.
Pankrotimenetluse erilise iseloomu pärast on tihti tarvis keskmisest paremaid teadmisi majandusest. Praegu peab asja lahendav kohtunik end igakordselt selle spetsiifikaga kurssi viima ning see on tegelikkuses välditav ajakulu. Sellise olukorra vältimiseks töötaksid Justiitsministeeriumi plaani kohaselt maksejõuetusmenetluse keskustes juba vaid eriettevalmistuse saanud kohtunikud ning samuti on kaalutud sinna ka kohtuanalüütikute ametikoha loomist, kelle ülesanne oleks nõustada kohtunikku keerukamate majandusküsimuste puhul.
Muudatuste elluviimiseks oleks vaja täiendada või muuta praegu kehtivaid norme, nagu näiteks pankrotihalduri määramise korda. Praeguseks on kohtunikel välja kujunenud koostöö ja eelistus kindlate haldurite osas, keda järjepidevalt pankrotiasju menetlema nimetatakse ning see võib tihti tunduda kõrvaltvaatajale arusaamatu ja erapoolik. Sellise olukorra vältimiseks ning parema läbipaistvuse saavutamiseks pakutakse välja lahendus, millega oleks mõistlik anda pankrotihalduri nimetamise pädevus erapooletule kohtuvälisele organile, kelleks võiks olla Justiitsministeerium või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Maksejõuetusmenetluse keskused oleks mõeldud luua ringkonnakohtu teeninduspiirkondade järgi - Harju maakohtu juurde Tallinnas ja Tartu maakohtu juurde Tartus ning sisuliselt tähendab pankrotiasjadele erandliku kohtualluvuse loomist. Selline piirkondade jaotus on välja pakutud ettevõtlusaktiivsuse jaotumist jälgides ning avaldus esitatakse vastavalt võlgniku ringkonnakohtu piirkonnale. Menetlusega seotud hagide osas aga reegleid ei muudetaks. Erikohtud hakkaksid lahendama ühingute pankroti- ja saneerimisasju, kuid füüsiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaidluste lahendamise kohtualluvust plaanis muuta ei ole.
Väljatöötamiskavatsus on saadetud tutvumiseks kohtutele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, advokatuurile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, õiguskantslerile, Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile. Ettepanekuid ja arvamusi saab saata Justiitsministeeriumi 26.oktoobrini 2012.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele