Juuli Laanemets • 7. september 2012
Jaga lugu:

Majanduskasvust üle poole andis ehitus

Täpsustatud andmetel kujunes Eesti teise kvartali majanduskasvuks aastases võrdluses 2,2 protsenti ning eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti. Sellest kiiremat kasvu näitas ELis lisaks Lätile ja Leedule veel Slovakkia, Eesti kiire kasvu periood jäi eelmisesse aastasse. ELi ja eurotsooni majandused tervikuna olid teises kvartalis languses vahendas Rahandusministeeriumi analüütik Madis Abeni.

Lisandväärtus kasvas enamikul avaliku ja ettevõtlussektori tegevusaladel, kuid üle poole majanduskasvust andis ehitus. Suure panuse andsid veel info- ja sidevaldkond, kaubandus ning energeetika, kus lisandväärtuse kasv kiirenes. Töötleva tööstuse panus kasvu oli juba teist kvartalit järjest negatiivne, kuid harude lõikes olid arengud väga erinevad ning enamus valdkondi jätkasid kasvutrendil. Töötleva tööstuse langus tuli valdavalt elektroonikasektorist, kuid selle mõju kohalikule palgatulule on väike.

Nõrgeneva välisnõudluse taustal jätkus teises kvartalis ekspordi kasvu pidurdumine, mistõttu üle pika aja jäi ekspordi kasv sisenõudluse kasvust madalamaks. Enam mõjutas eksporti juba mitu kvartalit languses olnud sideseadmete väljavedu, mis on kooskõlas elektroonikatööstuse langusega. Teenuste eksport on väliskeskkonna arengutele mõnevõrra paremini vastu pidanud. Kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu oli impordi kasv ekspordi omast kiirem juba teist kvartalit järjest.                                                                                                  

Sisenõudluses hoidis kasvu oodatult kõrgel kapitali kogumahutus ehk kodumaised investeeringud, kuhu panustasid nii ettevõtted, avalik sektor kui elanike eluasemeinvesteeringud. Eratarbimise kasvutempo aga jäi tagasihoidlikule 2 protsendile ning kasv oli endiselt ebaühtlane. Jätkuvalt panustasid kasvu enam püsikaubad ning üha rohkem ka poolpüsikaubad, mille tarbimise tase on kriisijärgselt taastunud kõige aeglasemalt. Kiiresti kasvas alkoholi ja tubakatoodete tarbimine.

Vaatamata palgatulu 9-protsendisele kasvule suurenesid elanike tarbimiskulutused jooksevhinnas alla 6 protsendi. Lisaks tõusid üle mitme aasta teises kvartalis ka pensionid. Erinevalt eelmisest aastast jäi teises kvartalis tarbimiskulutuste kasvutempo alla sissetulekute kasvule ning see võib viidata  tarbimisjulguse vähenemisele, mida siiski ei kinnita Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter.                                                                                          

Nii nagu igal sügisel on Statistikaamet ka seekord uuendanud SKP aegridu. Revideerimise tulemusena tõusis näiteks eelmise aasta SKP kasvutempo varem avaldatud 7,6 protsendilt täpsustatud andmete järgi 8,4 protsendini ning 2010. aasta näitaja 2,3 protsendilt 3,3 protsendile. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on tehtud vana SKP aegrea järgi ning selle kohaselt kasvab Eesti kogutoodang sellel aastal 2,2 protsenti ja järgmisel aastal 3 protsenti. Vaatamata aegrea muutustele võib nende kasvunumbritega endiselt arvestada.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt