Tööjõuvajaduse prognoos: kasvab spetsialistide ja oskustööliste osatähtsus

Suuremates tegevusalades on lähiaastatel vaja rohkem töötajaid, peamiselt mõjutab seda praeguste töötajate lahkumine tööturult pensionile jäämise ning muude põhjuste tõttu.  Üheksa aasta jooksul lahkub tööturult kokku hinnanguliselt  110 tuhat inimest ehk iga viies töötaja. Kõrgema keskmise vanusega paistavad tegevusaladest silma näiteks kinnisvaraalane tegevus, haridus, tervishoid, taime- ja loomakasvatus ning keemiatööstus.

Lisaks vabanevatele töökohtadele luuakse uusi töökohti juurde mitmetes kiire kasvuga valdkondades, nagu info- ja sidesektor, masinatööstus, elektroonikatööstus ning teadus- ja tehnikavaldkonnad, kus lisandväärtus töötaja kohta on suurem või on näha potentsiaali selle oluliseks kasvatamiseks. Seoses kriisist taastumisega on hõive kasvu suuremal või vähemal määral näha ka kaubandussektoris, ehituses, veonduses ja laonduses.

Hariduslikus ettevalmistuses on suurenemas kutse- ja kõrghariduse roll, madalama hariduse või ilma erialase ettevalmistuseta töötajate järele on nõudlus vähenemas.

2019. aastani tööturule sisenevate noorte arv on mõnevõrra väiksem kui oodatav tööjõuvajadus, kuid samas eeldatakse praeguste töötute naasmist tööturule.  Sarnaselt tänasele olukorrale on  2019. aastaks prognoositud hõivatute arv 623 tuhat, kuid tööealiste elanike vähenemise tõttu oodatakse selle saavutamiseks töötuse määr alanemist. Samal põhjusel on hõivatute arvu langust oodata ka pikemas perspektiivis.