• 27.08.12, 10:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Töötaja valves oldud aja tasustamine ja arvestus

Lugeja küsib: Töötan 8 tundi päevas, pärast seda algab minu valveaeg, sest pean olema telefonitsi klientidele kätte saadav. Pole harvad juhtumid, kui helistatakse ka õhtul kell 22 või 23 ja tulebki kliendi juurde välja sõita. Sageli jääb puhkaeg seetõttu vaid 7-8 tunniseks. Kui pikk võib olla minu valveaeg ja kui pikk on valveajaga töötava inimese puhkeaeg, et jaksaks selliselt tööl käia?
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Valveaja mõiste ja piirangud on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 48. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaeg ei ole ei töö- ega puhkeaeg.
Valveaega saab rakendada siis, kui pooled on selles kokku leppinud ning valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja (vt TLS §-d 51 ja 52). Kuna töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi, saab tööaeg, mis sisaldab ka valveaega olla seega maksimaalselt 13 tundi.
Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tunni ja 30 minuti ulatuses.
Kompensatsiooniks selle eest, et valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda vaid peab olema vajadusel valmis tööülesandeid täitma, on tööandjal kohustus maksta nn valveaja tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10  kokkulepitud töötasust.
Näiteks kui töötaja töötasu on 10 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1 euro (1/10 10-st).
Niipea, kui töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse see aeg TLS § 48 lõike 3 alusel tööajaks (allub tööandja juhtimisele ja kontrollile) ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.
Puhkeaja nõuete rikkujat on võimalik karistada väärteo eest kuni 1300 eurose rahatrahviga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.24, 09:00
Võlad ja võlglased: majanda nii, et sissenõutavaid arveid ei teki
On selge, et kui oleme müünud kaupa või osutanud teenust, mille eest jätab teine osapool raha maksmata, on kahju suur. Alates juba asjaolust, et tänase seaduse kohaselt tuleb tehingutelt maksta käibemaksu, mille tagastust saab taotleda alles järgmisel aastal, tõestades, et summat ei ole laekunudki. Kuidas vältida sissenõudmist vajavaid arveid, räägib raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele