Metalli-, puidu- ja elektroonikatööstuses loodi enim töökohti juurde

Enam kui pooltes tööstusharudes võeti tööle uusi inimesi, suuremate töökohtade loojatena võib välja tuua metallitööstuse, puidutööstuse ja elektroonikatööstuse. Jätkuvalt vähendati töökohti aga näiteks pagaritoodete tootmises, masinatööstuses, kummi- ja plasttoodete tootmises.

Eesti töötleva tööstuse moodustavad ligikaudu 5500 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremad tootjad on näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, autoohutussüsteemide valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat.

Ettevõtjate hinnangud 2011. aastale olid suhteliselt positiivsed. Eesti Konjunktuurinstituudi küsitluse kohaselt oli nõudlust toodangu järele rohkem kui aasta varem, samuti paranes ettevõtete konkurentsivõime nii sise- kui välisturul.

Aasta lõpus ettevõtete kindlustunne langes, väljendudes eelkõige tulevikuväljavaadete halvenemises. Samas 2012. aasta alguses olukord mõnevõrra paranes, kuid peaaegu kõigis uuritud valdkondades olid ettevõtjate hinnangud tagasihoidlikumad kui 2011. aasta alguses. Seega jäävad tööstuse kasvunumbrid möödunud aastaga võrreldes väiksemaks, mõnes harus võib tootmismaht ka väheneda. Väiksem nõudlus tekitab vähem hinnasurveid ning tootjahinnad ei tõuse enam nii kiiresti. Sõltuvus välisturgudest tähendab, et majandusraskused teistes riikides avaldavad mõju ka Eesti ettevõtetele.

Täpsemalt on võimalik töötleva tööstuse 2011. aasta ülevaatega tutvuda SIIN.