Mai kasvatas käivet ehituses ja mootorsõidukite müügis

Maksutulu on selle aasta jooksul laekunud keskmiselt kümnendiku võrra rohkem kui mullu sama ajaga. Riigieelarvega võrreldes on viie kuuga laekunud makse veidi üle ootuste.

Sotsiaalmaksu laekus mais 159,9 miljonit eurot, viie kuuga on täidetud 41 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas laekumine 7,3 protsenti. Aprillis oli palga väljamaksete kasv 8 protsenti ning seda vedas ehitussektor. Väljamakse saajate kasv kokku moodustas 2,5 protsenti, kuid ehituses ületas see aastases võrdluses 5 protsenti.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus mais 39,1 miljonit eurot, viie kuuga on eelarvest täidetud 15,4 protsenti. Mai lõpuks on tulumaksu tagastatud 98,7 miljonit eurot, mida on 1 miljon eurot enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Kohalikele omavalitsustele laekus mais füüsilise isiku tulumaksu 55 miljonit eurot, mis on 7,2 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus mais 19,9 miljonit eurot, eelarves planeeritust on täidetud 37,9 protsenti. Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas laekumine 76 protsenti. Kasv tuleb eelkõige erasektori poolt väljamakstud dividendidest, mis jaotuvad kuiselt aastases võrdluses ebaühtlaselt. Jaotatud kasumilt laekus mais tulumaksu 17,2 miljonit eurot ja erisoodustustelt 1,8 miljonit eurot.

Käibemaksu laekus mais 112,5 miljonit eurot ja eelarves kavandatust on täidetud 40 protsenti. Võrreldes eelmise aasta maiga kogunes käibemaksu 16 protsenti rohkem. Aastases võrdluses on käivete kasv endiselt kiireim ehitussektoris ning viimasel kuul kasvas jõudsalt ka mootorsõidukite ja mootorrataste müük. Käivete kasvu pidurdumist on endiselt märgata ekspordis. 

Aktsiise laekus mais 56,6 miljonit eurot, viie kuuga on eelarvest täidetud 38,8 protsenti. Võrreldes eelmise aasta maiga laekus aktsiise 0,1 protsenti vähem, kuid viie kuu kokkuvõttes on laekumine kasvanud 6,7 protsenti.

Alkoholiaktsiisi laekus mais 15,9 miljonit eurot ning viie kuuga on eelarvest täidetud 38,1 protsenti. Aktsiisitõusule eelnenud varude kogumise mõju on kadunud ning laekumine kasvas võrreldes eelmise aasta maiga 5,5 protsenti. Kuigi deklareeritud alkoholikogustes on märgata väikest langust, annavad järgmised kuud parema ülevaate aktsiisitõusu võimalikust mõjust tarbimisele.

Tubakaaktsiisi laekus mais 12,5 miljonit eurot ning viie kuuga on eelarves planeeritust laekunud 35,1 protsenti. Mais deklareeritud sigarettide kogused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi vähenesid, kuid viie kuu kokkvõttes on laekumised kasvanud 6,9 protsenti. Sarnaselt alkoholile saab suuremaid järeldusi aasta alguse aktsiisitõusu mõjudest teha mõne kuu möödudes.

Kütuseaktsiisi laekus mais 25,4 miljonit eurot ning viie kuuga on eelarvest täidetud 40,2 protsenti. Vaatamata sellele, et maikuu laekumised vähenesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,3 protsenti, oli eelneva kuu kasv 9,8 protsenti ning viie kuu kokkuvõttes on laekumised kasvanud 6,5 protsenti. Suurt kuulist kõikumist aprillis ja mais põhjustas kütusepettusi piirava seadusemuudatuse jõustumine ning sellest tulenev turu kohandumine. 

Ettemaksukonto muutus suurendas mais laekunud maksusummasid 10,4 miljoni euro võrra 391,7 miljoni euroni. Ettemaksukonto positiivne muutus viitab, et mais tehti uusi ettemakseid rohkem kui varasemaid ettemakseid ära kasutati.