Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas minuga käituti õigesti?
Asusin tööle 1.09.2010. aastal. Läksin puhkusele 2011 aasta juulis ja võtsin välja töövõimetusprotsendi alusel (töövõimetus 40%) 7 päeva. Nüüd, 2012 aasta kevadel võtsin välja töövõimetuse protsendi alusel 7 tasulist päeva. Lahkusin töölt 23.03.2012. Saamata jäi minul terve aasta eest puhkuse raha, sest välja võtsin sellel aastal ju ainult 7 päeva. Lõpuarvet mulle töölt ära tulles ei antud ja pole ka järgi kutsutud. Tööraamatut ei küsitud üldse, kui sinna tööle läksin.Lahkusin töölt päevapealt oma avalduse alusel, sest töö oli minu jaoks väga raske ja mõjus tervisele .
Vastas Õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt
Reeglina toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel, järgides TLS § 97 sätestatud tähtaegu. Vastavalt TLS § 88 lg 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Enne ülesütlemist peab tööandja võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Töötaja poolt toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 sätestatud alustel, järgides TLS § 98 sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaegu. Kuna käesoleval juhul on töötaja ise avaldanud soovi töölt lahkumiseks ning eeldatavasti on tööandja sellega nõustunud, siis loetakse tööleping lõppenuks töötaja poolt tööandjale vastava ülesütlemisavalduse esitamisest. Juhul, kui töötaja lahkus töölt omavoliliselt ilma töölepingut üles ütlemata, tekivad tööandjal töölepingu seadusest tulenevad nõuded töötaja vastu.
Arvestades TLS § 71 sätestatut on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Juhul, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb järgida TLS § 100 lg 4 sätestatut, mille kohaselt maksab sellisel juhul tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kuna töösuhe on küllaltki põhjalikult reguleeritud, siis tuleks igale juhtumile läheneda individuaalselt, kasutades vajadusel professionaalset õigusteenust.
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele