Eeldades, et antud kalendrikuu tööajafond (tööajanorm) on 160 tundi, töötaja töötas 165 tundi. Seega tegi 5 ületundi, ületunnid langesid riigipühale. Töötaja tunnitasu on 4.- EUR tunnis, tööaja arvestusperioodi pikkus on 1 kalendrikuu. Tööandja ja töötaja on kokku leppinud selles, et ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine toimub rahas. Töötaja töötasu antud juhul 165 tunni eest on 660.-EUR (165 tundi x 4.- EUR); riigipühal tehtud töö eest makstav hüvitis 20.- EUR (5 tundi x 4.- EUR); ületunnitöö eest saadav hüvitis 10.- EUR ((5 tundi x 4.- EUR ) : 2). Töötajale selles kuus makstav tasu kokku 690.- EUR (660+ 20 +10). Kehtib põhimõte, mille kohaselt niiöelda baastasu topelt arvestama ei pea. Baastasu arvestatakse üks kord läbi vastavate koefitsentidega ja liidetakse. Meie näite puhul siis 20.- EUR + 10.- EUR.
Vastused eelmises artklis esitatud küsimustele:
1) ületunnid selguvad tööaja arvestusperioodi lõppedes. Kui see on 1 kalendrikuu, siis kuu lõpus selgub, kas töötaja tegi ületunnitööd või mitte. Kui tööaja arvestus toimub summeeritult ja selle pikkus näiteks on 3 kuud, siis kolme kuu möödudes täpsustame, kas töötajal tulid ületunnid. Viimaseid hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuse, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg. 6).
2)lugeja kinnitab, et praktikas on levinud arusaam, et hüvitamisele kuulub kas riigipühal töötamine või ületunnitöö. Rõhutan veelkord, kui ületunnitööd tehti riigipühal, tuleb töötajale maksta hüvitist nii riigipühal töötatud tundide kui ületundide eest käesolevas näites toodud põhimõtetel.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele