- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
First demand guarantee – võlausaldajale riskide maandamiseks, võlgnikule lisarisk
Lepingu sõlmimisel on kõikide osapoolte soov teha koostööd ja täita lepingut kokkulepitud viisil. Siiski mõeldakse ka riskidele, mis kaasnevad lepingu rikkumisega. Tekib küsimus, kuidas saaks neid riske efektiivselt maandada.
Üheks võimaluseks on kasutada garantiisid. Garantiidega saab tagada mõlema lepingupoole kohustused. Näiteks ehituslepingutes tagatakse ehitaja väljastatud garantiiga tellija õigus saada oma raha tagasi juhul, kui ehitaja ei ehita maja
valmis. Tellija väljastatud garantiiga on aga tagatud ehitaja õigus saada maja ehitamise eest tasu.
Selleks, et kõik toimiks, nagu ülal märgitud, peab garantii olema kehtiv. Oluline on silmas pidada, et garantii on kehtiv vaid siis, kui garantii andja on andnud garantii oma majandus- ja kutsetegevuses. Praktikas kasutatakse tihti pangagarantiisid, mille puhul ei teki vaidlust, kas tegemist on majandus- ja kutsetegevuses antud garantiiga. Selline vaidlus võib aga tekkida, kui garantii on andnud füüsiline isik. Riigikohus on mitmes lahendis kinnitanud, et juhul, kui garantii on andnud võlgniku juhatuse liige ja aktsionär, on garantii kehtiv.
Ärisuhetes on laialdast kasutamist leidnud panga poolt antud nn nõudegarantii, mida tuntakse ka nimetuse first demand guarantee all. Tegemist on garantiiga, kus pank maksab võlausaldajale garantiisumma tema esimesel nõudmisel. See on nagu pangatšekk, mida saab rahaks realiseerida igal ajal selle kehtivuse jooksul. Teiste sõnadega – võlausaldaja peab raha saamiseks esitama pangale vaid kirjaliku nõude.
Garantiis on võimalik sätestada ka lisatingimusi garantiisumma saamiseks. Näiteks võlausaldaja peab kinnitama, et võlgnik on rikkunud kohustust ning on viivituses juba üle viie päeva. Sellisel juhul peab võlausaldaja peale nõude esitama ka kinnituse, et garantiis sätestatud tingimused on täidetud.
Kuivõrd isikul on võrdlemisi lihtne saada garantiisumma, annab see võlausaldajale tugeva tagatise. Lisaks on nõudegarantii väga soodne võlausaldajale, kuna garantiid ei saa enne selle tähtaja möödumist tagasi võtta ega tühistada, välja arvatud juhul, kui selline võimalus on garantiis endas sätestatud.
Veelgi enam, garantii andja ei saa keelduda garantiisumma väljamaksmisest See asjaolu tuleneb garantii
väites, et tegelikkuses ei ole garantiiga tagatav risk realiseerunud, kui on täidetud kõik garantii formaalsed tingimused.
olemusest. Nimelt ei sõltu garantii ja sellest tulenev nõue sellest, kas kohustust rikuti või isegi, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Kui garantiis sätestatud tingimused on täidetud, peab pank garantiisumma igal juhul välja maksma. See aga toob kaasa suure riski võlgniku jaoks, kuna tema ei saa olukorda kontrollida ning ei ole tagatud, et võlausaldaja oma õigusi ei kuritarvita.
Kuid isegi suurem puudus võlgniku jaoks on nõudegarantii puhul see, et garantii annab võlausaldajale auto maatselt tugevama positsiooni ja seda eriti olukorras, kus garantii on andnud vaid üks lepingupool. Kui tekib vaidlus, siis võlausaldaja
ei pruugi olla kompromissi sõlmimisest huvitatud olukorras, kus ta saab garantiisumma kätte kerge vaevaga.
Hetkel kuum
Kui pooled siiski leiavad, et nõudegarantiid tuleb kasutada, soovitan pöörata suurt tähelepanu lepingueelsetel läbirääkimistel garantii tingimustele ja sätestada nad selliselt, et võlausaldaja saab vajaliku tagatise, kuid samas on ka võlgniku huvid kaitstud. Näiteks on võimalik sätestada, et võlausaldaja on kohustatud lisaks nõude esitamisele ka kokkulepitud korras tõendama võlgniku poolset kohustuse rikkumist.
Riigikohus on ühes lahendis märkinud, et põhimõtteliselt on võimalik garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine vaidluse ajaks, kus lahendatakse sisuliselt, kas võlausaldajal on õigus lepingujärgset tasu garantiijärgses ulatuses saada. Selleks aga peab võlgnik esitama hagiavalduse kohtusse enne, kui pank on garantiisumma välja maksnud, ja taotlema ka hagi tagamist. Kui pank on kohustatud garantiisumma kohe välja maksma, ei pruugi võlgnik jõuda kohtu poole pöördudagi.
Võlgniku seisukohalt oleks soovitatav garantii tingimustesse märkida, et pank on kohustatud garantii summa välja maksma näiteks mitte enne viie tööpäeva
möödumist alates võlausaldaja nõude saamisest.
Jana Reitsakas,
OÜ AdvokaadibürooLaus & Partneridadvokaat
Selle artikli avaldamise eest on makstud
Autor: Ivan Panasjuk, raamatupidaja .ee
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele