Kohtulõivude tasud lähevad soodsamaks

„Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka neil võimalik sama soodsat lõivu maksta kui elektroonilise avalduse puhul – näiteks võib selliseks põhjuseks olla puue või see, et inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda. Ka võib kohus soodsamat määra omal algatusel lubada,“ rääkis minister.

Kõige soodsam aga on Michali sõnul esitada edaspidi rahaliste nõuete osas avaldus maksekäsumenetlusse, mis on lihtsustatud kirjalik kohtumenetlus ja võimaldab inimestel kõige kiiremini saada võlga välja mõistvat kohtulahendit. „See on kõige mugavam inimesele endale ja aitab kiirendada ka kohtute tööd. Et seda menetluse liiki veelgi rohkem soodustada, on eelnõus ette nähtud, et isegi kui teine pool vastu vaidleb ja vaidlus peab minema kiirmenetlusest üle hagimenetlusse, ei pea inimene erinevalt tänasest riigilõivu juurde maksma ning saab oma vaidluse seega lahendada kõige soodsama võimaliku lõivuga. See on kindlasti oluline põhimõte.“

Justiitsminister märkis, et kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis mõnel juhul lõivud ka tõusid.

„Valdav ja läbiv on lõivude alanemine, kuid ausalt tuleb ka öelda, et üksikutel juhtudel võib lõiv ka tõusta – näiteks halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamisel, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui 3 eurot. Samal ajal korrigeerisime muud halduskohtumenetluse lõivud soodsamaks. Tsiviilkohtumenetluses tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole, samas jälle muutub hagi esitamine paljudel juhtudel kordades soodsamaks. Viidatud lõivu kallinemise juhtumitel olid lõivud asja tegeliku läbivaatamise mahtu arvestades põhjendamatult madalad. Kindlasti saab veel konstrueerida näiteid, kus mõnel juhul lõiv tõuseb, kuid tegu on siiski üksikjuhtumitega, valdav on lõivude alanemine,“ selgitas Michal.

Riigilõiv võib näiteks teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.