Milline on äriühingu juhi vastutusele maksunõuete täitmisel, selgitas ajakirjas "Raamatupidamise Praktik" LAWIN Lepik & Luhaäär vandeadvokaat Maret Hallikma.
Maksukorralduse seaduse paragrahv 40 sätestab äriühingu juhi vastutuse üldised alused. Oluline on siinkohal märkida, et maksukorralduse seadus märgib võimaliku vastutuskohustuse subjektina nii äriühingu seaduslikku esindajat (juhatuse liige) kui ka tegevjuhti või vara valitsejat. Seega erineb vastutuskohustuse ulatus siin näiteks äriseadustiku normidest, mis eelkõige käsitlevad seadusliku esindaja vastutust.
Vastutus maksuvõla eest võib tekkida aga ka näiteks tegevjuhil, kes juhatuse liikmena äriregistrisse kantud ei ole. Kui äriühingul on mitu vastutavat isikut, siis üldreeglina kehtib nende suhtes solidaarne vastutus. See tähendab, et maksuhaldur võib maksuvõla tasumist kogu ulatuses või osaliselt nõuda ka vaid ühelt isikult.
Ehkki maksukorralduse seaduses on toodud äriühingu juhi vastutuse alused, ei tähenda see, et maksuhalduril on äriühingu maksuvõla tekkimisel õigus automaatselt esitada nõue äriühingu juhile. Maksukorralduse seaduse paragrahvist 40 tuleneb nimelt, et äriühingu juht vastutab maksuvõla eest juhul, kui ta jätab tahtlikult või raskest hooletusest äriühingu vara arvelt täitmata ühingu maksukohustuse.
Sellisel juhul aga võib vastutuse tuvastamisel olla määravaks juhatuse liikme süü vorm: näiteks kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus ühel juhatuse liikmel ei olnud temast sõltumatutel asjaoludel võimalik tutvuda teiste juhatuse liikmete tegevusega (talle ei esitatud nõuetekohast informatsiooni vms).
Tahtlus ja raske hooletus
Kui lähtuda võlaõigusseaduse määratlusest, tuleb raske hooletusena mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist, tahtluse all aga õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletuse tuvastamisega seoses on riigikohus samas 2005. aasta lahendis märkinud, et maksuhalduril lasub eriti suur koormus raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust. Tahtluse puhul on riigikohus teistes maksuasjades veel eristanud otsest ja kaudset tahtlust ning leidnud, et teatud juhtudel võib maksukohustuse tekkimisel olla määravaks ka kaudse tahtluse olemasolu. Nende õiguslike määratluste sisustamine on praktikas sageli keeruline ja vaidluse korral vajab vastutusotsuse saanud isik ilmselt juriidilise nõustaja abi.
Vastutuse lõppemise alused
Juhi vastutuskohustus lõpeb aegumistähtaja saabumisel. Maksukorralduse seaduse kohaselt on vastutusotsuse tegemisel sarnased tähtajad maksusumma määramise tähtajaga, mis üldjuhul on kolm aastat, tahtluse korral aga kuus aastat. See tähendab, et maksuhaldur ei saa juhilt sisse nõuda maksuvõlga, mis on vanem kui kuus aastat ning kolme aasta taguse maksuvõla puhul peab olema tuvastatud juhi tahtlus. Täpsemalt: vastutusotsus tuleb teha enne, kui saabub aegumistähtaeg.Vastutuse lõppemise alusena on riigikohus 2009. aastal tehtud kohtulahendis viidanud ka äriühingu, kelle maksuvõla tasumist nõutakse, registrist kustutamisele. Riigikohus viitas siin, et juhi solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus, see tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus. Kohustusi saab omada üksnes olemasolev juriidiline isik, seega toob äriühingu registrist kustutamine kaasa tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemise.
Samas täpsustas riigikohus, et kui juhile on tehtud vastutusotsus enne äriühingu registrist kustutamist, siis jääb vastutusotsuses esitatud nõue kehtima ka pärast äriühingu lõppemist, küll aga ei saa vastutusotsust teha registrist kustutatud äriühingu maksuvõla suhtes. Erandina jääb vastutuskohustus kehtima juhul, kui  isik, kellelt maksuvõla tasumist nõutakse, on toime pannud maksukuriteo. Sel juhul nõuab maksuhaldur maksuvõla sisse tsiviilhagi esitamise teel.
Põhimõte, mille kohaselt vastutuskohustus on üldjuhul seotud maksukohustuse kui põhikohustuse kehtivusega, tähendab ka seda, et kui maksuvõlga on vähendatud näiteks kompromissiotsuse tõttu pankrotimenetluses, siis saab vastutusotsusega sisse nõuda vaid allesjäänud maksuvõla.
Loe pikemalt ajakirjast Raamatupidamise Praktik.
Autor: Lemmi Kann, Maret Hallikma

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele