Autor: Lemmi Kann • 24. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kurioosum: seadus jõustus kolm päeva enne avaldamist

Riigikontroll toob oma auditis välja omamoodi kurioosumi, kus seadus jõustus kolm päeva enne avaldamist.

Tegemist oli välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega, mille juures tähistab auditi tabelis avaldamise ja jõustumise vahele jäävat aega päevades arv    - 3. Kohtutäituri seadus ning ekspordi riikliku tagamise seadus hakkas kehtima aga üks päev pärast avaldamist, selgub auditist.

Juhuvalimi õigusaktide analüüs näitas, et koguni 56% seaduste puhul

jäi avaldamise ja jõustumise vahele ainult kuni üks kuu, mis on riigikontrolli hinnangul suurema osa seaduste puhul selgelt liiga lühike aeg.

"Uus seadus toob endaga kaasa palju muudatusi ning selle edukas rakendamine

eeldab ametnike, ettevõtjate või tavakodanike ümberõpet. Uute õigusnormide täitmise ettevalmistamiseks, näiteks teavitustegevuseks või oma igapäevase äritegevuse ümberkorraldamiseks, on vaja aega," rõhutatakse auditis.

Mitmete seaduste kiire jõustamise põhjuseks võib pidada ruttu ELi kohustuste

ülevõtmisega seoses. Riigikontrolli hinnangul tuleks ELi õiguse ülevõtmist ministeeriumides senisest paremini planeerida, et jätta ka riigikogule võimalus ülevõtmise kvaliteeti põhjalikumalt hinnata ning topeltkontrolli kaudu välistada hilisemaid ülevõtmise vigadest tingitud rikkumismenetlusi.

Analüüs viitas ka süsteemsele probleemile, kus seadusega soovitud toimet ei saavutatud jõustumise päeval täielikult, kuna seaduse rakendusaktid ei jõustu seadusega samal ajal sel lihtsal põhjusel, et need pole veel valmis.

Kõigi juhuvalimi seaduste volitusnormidest oli seaduse jõustumise päeval rakendusaktita tervelt 52%. Selle üks põhjus võis riigikontrolli hinnangul olla just seadusele antud lühike jõustumistähtaeg, mille jooksul ei jõutud rakendusakte ette valmistada ega valitsuses või ministeeriumides neid kehtestada. Teine põhjus on ministeeriumides levinud praktika, mille kohaselt hakatakse rakendusakti välja töötama alles seaduse jõustumisel. See aga pole kooskõlas normitehnika eeskirjaga, mille kohaselt peab rakendusakt jõustuma seadusega samal ajal.

Riigikontroll on oma auditis tsiteerinud presidenti, kes märkis oma 12.9.2011. aasta kõnes riigikogule järgmist:

„Olukord, kus eelnõu tuuakse täna riigikokku, homme võetakse vastu ja ülehomme jõustub, on täiskasvanuks saanud õigusriigis lubamatu. Iga vajutus hääletusnupule mõjutab inimeste saatust. See mõjutab praeguste ja tulevate põlvede ühiskondlikku edu ja üldist kasu, nagu ütleb põhiseadus."

Juhuvalimisse kuulunud seaduste jõustumise tähtaeg

 

Allikas: Riigikontrolli audit

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700