23. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ebatäpne maksuarvestus läheb kalliks maksma

Ostu-müügitehingute õige vormistamine ja kõigi dokumentide säilitamine hoiavad ära nii pikaleveninud vaidlused ja liigsed kulud, kirjutab maksu-ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kruusvee.

Maksumaksjad küsivad sageli, kui täpselt ja põhjalikult peaks oma raamatupidamises ja maksuarvestuses vormistama ning säilitama ostu-müügitehingute kohta käivat informatsiooni.

Maksu- ja tolliameti kontrolli puhul ei piisa tehingu tõendamiseks üldjuhul üksnes raamatupidamises säilitatavast arvest. Kui tõusetub küsimus, kas arvel näidatud isikute vahel ka tegelikult tehing toimus, kuuluvad tõendamisele kõik ostu-müügi asjaolud. Selleks peavad olema vormistatud ja säilitatud kõik seonduvad tõendid. Olulist rolli võivad omada näiteks lepingud, üleandmis-vastuvõtmisaktid, transpordidokumendid, müüja esindaja isikuandmed vms. Täpseid  juhised, millised tõendid peaksid olema vormistatud ja alles hoitud, ei saa igaks elujuhtumiks ette kirjutada. See sõltub soetatud kauba või teenuse, samuti tehingute toimumise iseärasustest. Igal juhul tuleb revidendile näidata, kas, millal, kuidas ja kelle käest on teenus või kaup soetatud.

Juhul, kui vajalikke kirjalikke tõendeid säilitatud ei ole või neid maksukontrolli käigus ei esitata, saavad määravaks tehingupoolte ja kauba või teenuse eelmiste omanikega seotud isikute ütlused. Kui seletused koos teiste kogutud tõenditega ei veena revidenti arvetel kajastatud andmete õigsuses, järgneb täiendava maksu määramine. Sageli kaasneb sellega ka kurnav maksuvaidlus vaidemenetluses või halduskohtus.

Teema olulisust näitab fakt, et ainuüksi 2011. aasta kümne kuuga alanud 182 käibemaksuvaidlusest puudutavad ostu-müügitehingute tõendamist koguni 102.

2011. aastal on jõustunud 72 arvete õigsust käsitlevat kohtuotsust. Neist 45 juhul jäi maksumaksjal tehingute toimumine täies ulatuses tõendamata.

Heaks näiteks tõendamise keerukuse kohta on haldusasja nr 3-10-768 menetluse käik.

Maksu- ja tolliamet määras puitu soetanud aktsiaseltsile maksuotsusega täiendavat käibemaksu. Revidendid leidsid, et aktsiaseltsi ja puitu väidetavalt müünud osaühingu vahel ei ole tehinguid toimunud, ehkki raamatupidamises on kajastatud ühe kuu jooksul kolm osaühingult saematerjali soetamise arvet. Kuigi arvete eest oli tasutud pangaülekandega, ei olnud aktsiaselts tuvastanud isikut, kes neile puidu müüs, sest osaühingu juhatuse liige eitas tehingute tegemist aktsiaseltsiga. Aktsiaseltsi esindajate väitel ostsid nad puidu neile varem tuntud isiku laoplatsilt ega pidanud seetõttu oluliseks puitu müünud isiku tuvastamist. Samuti väitsid nad, et tegemist ei olnud omavahel seotud tehingutega, mis toonuks neile kaasa isiku tuvastamise kohustuse.

Aktsiaselts esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise taotlusega. Kohtutee ei toonud aga maksumaksjale edu, sest nii halduskohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et maksuotsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Riigikohus ei võtnud aktsiaseltsi kassatsioonkaebust menetlusse.

Kohtud leidsid, et kuna kogu saematerjal telliti korraga samalt äriühingult, tellitu toodi kohale kolmes osas, kaup (puit) oli sama ning puidukoormad teenisid ühte ja sama eesmärki – täita tellimus oma kliendi ees, oli tegemist seotud tehingutega. Seetõttu laienes kaebuse esitajale tehingu teise poole esindaja isikusamasuse tuvastamise nõue.

Kohtud nõustusid maksuhalduriga, et kui kaebaja ei ole tehingu väidetava teise poolega sõlminud kirjalikku lepingut ja kui kaebaja ei ole veendunud, et füüsiline isik, kellelt kaupa osteti, esindas osaühingut, ei piisa arvetel märgitud lepingupoolte vahel tehingute toimumise tõendamiseks argumendist, et osaühing oli väidetavate tehingute ajal kantud äriregistrisse ja käibemaksukohustuslaste registrisse, sest registrikanne iseenesest ei tõenda tehingute toimumist poolte vahel.

Seega ei suutnud aktsiaselts tõendada oma õigust arvestada sisendkäibemaksu osaühingu arvete alusel.

Kokku vältas kohtumenetlus poolteist aastat, kuid lõpptulemusena tuleb maksumaksjal määratud maksusummad ikkagi tasuda. Lisaks jäid aktsiaseltsi kanda ka menetluskulud, s.o advokaadile makstud tasu ning kaebuste esitamise eest tasutud riigilõiv ja kautsjon.

See on hind, mis tuleb maksta ebaõigete arvete kajastamise eest raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Tehingu õige vormistamine ja kõigi dokumentide säilitamine oleksid ära hoidnud pikaleveninud vaidluse ja liigsed kulud. Maksu- ja tolliamet on välja töötanud täpsemad selgitused ostu-müügitehingute maksustamisega seonduvalt. Need on Maksu- ja tolliameti kodulehel. 

Autor: Lemmi Kann, Kaupo Kruusvee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700