Autor: Lemmi Kann • 22. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimus: Töötaja saatis avalduse sooviga lõpetada temaga tööleping erakorraliselt § 91 alusel, kuid märkimata on, millise lõike ja punkti alusel. Küll aga on loetletud peaaegu kõik selles paragrahvis olevad erinevad põhjused (sellises järjekorras: lg 1; lg 2; lg 2 p; lg 4, lg 2 p 3). Kas töötaja peaks oma avaldust täpsustama ja tooma välja ikkagi ainult ühe konkreetse põhjuse, millega siis tööandja saab nõustuda või mitte?

Vastus: Seadus iseenesest ei nõua, et ülesütlemisavalduses oleks viidatud konkreetsele seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Ülesütlemisavaldusest peaks selguma ülesütleja tahe. Seega tuleb aga erakorralist ülesütlemist avalduses põhjendada, et teine lepingu pool saaks hinnata, kas ülesütlemine on toimunud seadusega kooskõlas. Põhjendamata jätmine ei muuda aga ülesütlemist veel tühiseks. Seega on töötaja ülesütlemisavaldus siiski kehtiv ka olukorras, kus töötaja põhjendus ülesütlemisele puudub või on ebamäärane.

Tühine oleks vaid selline ülesütlemisavaldus, mis on tehtud vorminõuet rikkudes (s.t. ei ole tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) või mis on tingimuslik.Antud juhul saab ilmselt töötaja avaldusest välja lugeda, et ta leiab, et tööandja on rikkunud oma kohustusi. Kui tööandja ei ole sellega nõus, siis peab ta töötaja poolset ülesütlemise vaidlustama, sest ülesütlemisavaldus on kehtiv alates kättesaamisest ja selle kehtivus ei eelda teise poole heakskiitu.