Autor: Lemmi Kann • 21. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusministeerium saatis 16.novembril valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi. Ministeeriumi hinnangul on sellel mitmeid küsitavusi. Näiteks on ebaselge selle mõju EL majandusele ja konkurentsivõimele, samuti võib süsteem tekitada EL-s konkurentsimoonutusi ning ebaselge on ministeeriumi hinnangul ka selle fiskaalne mõju.

"Lisaks, finantstehingute maksustamine teatud kujul võib kõne alla tulla juhul kui seda rakendatakse ELi üleselt ja ka ideaalis globaalsel tasandil (eelkõige G20 riikides). EL-i finantsturg on rahvusvahelise kapitalituru üks osa. Finantstehingute maksustamine EL-s võib vähendada selle piirkonna konkurentsivõimet. Ehk finantstehingute maksu kehtestamine võib kaasa tuua tehingute ümberpaigutumise või EL-s. Nimetatud risk on väljatoodud ka Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis," kirjutab rahandusministeerium oma hinnangus.

Ministeerium märgib, et finantstehingute maksu rakendamiseks oleks vaja jõuda kokkuleppele ülemaailmselt, et vältida konkurentsieelise tekkimist teatud piirkondades või riikides, ülemaailmse kokkuleppe saavutamine on väga ambitsioonikas plaan ja tundub praegu pigem ebareaalne.

"EL-s kehtestav finantstehingute maks paneb nii Eestis kui muudes liikmesriikides asutatud ja registreeritud finantsasutused halvemasse konkurentsiolukorda

võrreldes EL-i väliste jurisdiktsioonidega. Eraldi ühe sektori põhine maksustamine võib mõjutada negatiivselt mitte ainult finantssektori tegevust, vaid ettevõtlust laiemalt, mõjutades lisaks pankadele ja muudele finantsinstitutsioonidele nii investoreid, väärtpaberi emitente kui ka väärtpaberibörsi. Eesti kapitali- ja investeerimisteenuste turg on väike, samuti on väike kohalike investorite aktiivsus ja emitentide huvi kaasata vahendeid kapitaliturgudelt. Sellise maksukehtestamine mõjutab kohaliku kapitalituru olukorda tõenäoliselt negatiivselt," hoiatab ministeerium.

Ministeeriumi poolt valitsusele edastatud projektis tehakse ettepanek põhimõtteliselt toetada Komisjoni ettepaneku järgmisi eesmärke:

    * tagada liikmesriikide fiskaalne jätkusuutlikus;

    * suurendada Euroopa Liidu (EL) finantssüsteemi stabiilsust;

    * vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel.

Muus osas tehakse ettepanek Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada järgmisi seisukohti:

    * tuleks täiendavalt analüüsida ning hinnata mõjusid ja riske;

    * kaaluda tuleks FTT kohaldumisala piiramist selliste väärtpaberitehingutega, mis on kõige riskantsema iseloomuga ja on seega kõige suuremaks ohuks finantsstabiilsusele (eelkõige tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud);

    * FTT kohaldumisalast tuleb välistada tehingud investeerimistoodetega, mis on suunatud pikaajalisele säästmisele ja rahvastiku vananemisest tulenevate demograafiliste riskide maandamiseks (eelkõige pensionifondide osakud ja muul kujul loodud kohustuslikud sotsiaalkindlustusskeemid);

    * konkurentsimoonutuste vältimiseks ja regulatiivset arbitraaži mitte-soodustamiseks liikmesriikide vahel on oluline, et FTT kehtestataks kõigis EL 27-nes liikmesriigis ning seada eesmärgiks selle rakendamine ka globaalsel tasandil (vähemalt kõigis G20 riikides);

    * FTT võimaliku kehtestamise korral tuleb arvestada ka Euroopa Komisjoni poolt algatatud muude õiguslike initsiatiividega (eelkõige uued kapitali- ja likviidsusnõuded pankadele ning võimalikud ettepanekud kriisihaldusfondide loomiseks), mis juba suurendavad finantssektori halduskoormust ja võivad kokkuvõttes tõsta ka finantsteenuste hindu tarbijatele.

Eesti seisukohtadega saab tutvuda  SIIN.

Eesti seisukohtade kohta koostatud seletuskirja saab lugeda SIIN.