Analüüs: riigihangete seaduse kvaliteet  jätab soovida

Rahandusministeeriumis valminud alltöövõtjate regulatsiooni puudutav  analüüs selgitab, et riigihangete seaduse eelmises sõnastuses esitatud kohustus näidata juba pakkumuses ära alltöövõtjate nimed oli oma olemuselt keeruline ja ebaotstarbekas. Näiteks olukorras, kus hankemenetlus venib, võib hankelepingu sõlmimise ajaks olla alltöövõtjate seisukord  oluliselt muutnud (pankrot, maksuvõlad, ühinemised jms) või on turul toimunud hinnamuutused põhjustanud eelkokkulepetest taganemise.

Samad põhjused on asjakohased ka pikaajaliste hankelepingute täitmisel, lisaks on keeruline pakkujatel ühelt poolt alltöövõtjate vajadust ning alltöövõtjatel teiselt poolt enda ajagraafikut planeerida. Analüüs jõuab seisukohale, et alltöövõtu küsimused on erasfääri kuuluvad ning pea- ja alltöövõtja omavahelised suhted kuuluvad võlaõiguslike küsimuste alla, mida ei pea reguleerima riigihangete seadus.

Maksuvõla kontrollimine tekitab vaidlusi

Maksuvõlgade kontrollimine on kirgi kütnud juba pikemat aega kuna hankija peab maksuvõlga omava pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama. Kuivõrd maksuvõla definitsioonid  maksukorralduse ja riigihangete seaduses on mõnevõrra erinevad ning maksude üle peab arvestust Maksu- ja Tolliamet, ei kuulu teema otseselt hankijate ja pakkujate mõjusfääri. Probleemide ilmnedes on seetõttu ka vaidlused ja arvamusavaldused tulisemad.

Kuigi analüüs ütleb, et maksuvõla kontrollimisel ei tohiks enam ebaõigete andmete väljastamist esineda, tuleb siiski möönda, et maksuvõla definitsioonide erinevusest tulenevad probleemid ei ole veel lõplikku lahendust leidnud.

Maksukohustuslasel on vastavalt maksukorralduse seadusele õigus tagantjärele korrigeerida varem esitatud deklaratsioone selliselt, et varasemate andmete põhjal tekkinud maksukohustus tuleb deklaratsiooni parandamise järel lugeda kas varem täidetuks või üleüldse mittetekkinuks.

Kohtupraktika selge seisukoht on, et nii nagu kehtetuks tunnistatud haldusakti korral ei ole tegelikult sellist maksuvõlga kunagi eksisteerinud, tuleb ka käibedeklaratsiooni andmete muutmise tulemusena varasemate deklaratsioonide põhjal tekkinud maksukohustus lugeda varem täidetuks või mittetekkinuks. See tähendab, et isiku maksukohustused on nõuetekohaselt täidetud ning hankemenetlusest kõrvaldamiseks alus puudub. Kohus lisab, et sellisel juhul puudub hankijal volitus pärida või hinnata, mis asjaoludel pakkuja käibedeklaratsiooni andmeid muutis. Kui seaduses on sellised võimalused maksukohustuslasele ette nähtud, pole õiguse kasutamist põhjust käsitleda hankemenetluses lubamatu manipuleerimisena. Volitus maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks on üksnes maksu- ja tolliametil. Deklaratsioonide parandamine on aga lubatud korduvalt kuni selle perioodi maksusummasid ei ole maksuhalduri poolt maksuotsusega korrigeeritud.

Lisaks käsitleb analüüs ka kohalike maksude tasumise kontrollimist ja küsimust, kellel peaks lasuma maksukohustuste täitmise kontrollimise kohustus ning arutleb põgusalt erinevate maksusätete muutmise võimaluste üle.