Riigihankijate kogemused ning oskused on erinevad, riigihangete praktika näitab, et eksivad nii pakkuja kui hankija. Hoolimata mõningasest kriitikast on rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu hinnangul riigihangete korraldamise tase on hea.
Hankemenetluse eesmärk on hankija vajadusi parimal võimalikul viisil rahuldada. Riigihangete praktika näitab, et selle käigus võivad eksida nii pakkuja kui hankija. Oleme alates 2010. aasta juulist koolitanud üle 2500 hankija ja pakkuja, et riigi raha hästi ja jätkusuutlikult kasutatakse.
Rahandusministeeriumi nõustamistegevus ja riiklik järelevalve on näidanud, et enam kui 800 riigihankija kogemus ning oskused on erinevad. Arvestagem siiski, et hankijateks ei ole üksnes ministeeriumid ja linnavalitsused, vaid ka ametid, äriühingud, sihtasutused ja teised isikud. On selliseid hankijaid, kes teevad aastas kolm riigihanget ning kelle tegevusele ei esitata ühtegi vaidlustust või järelevalvetaotlust. On ka selliseid, kelle vaid kaks läbiviidud hanget vaidlustatakse. Või selliseid nagu Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, kelle viimased 800 riigihanget on olnud edukad ning ühtegi neist pole seni vaidlustatud.
Eestis viiakse läbi ca 6000 riigihanget aastas ning vaidlustatakse alla 5% hangetest. Vaidlustuskomisjon rahuldab ca 300st esitatud vaidlustusest pooled. Pakkujatel on võimalused osaleda hangete korraldusel ning küsimusi saavad hankijad ja pakkujad lahendada omavahel suheldes – näiteks küsides hankijalt selgitusi enne pakkumuste esitamist. Huvitatud isik või pakkuja, kes selgituste küsimise võimalust või kaebeõigust ei kasuta, ei peaks rääkima riigihangete või seda reguleeriva seaduse nõrgast tasemest.
Maksetähtaeg on hankija poolt ettevalmistatud kirjas lepingu kavandis ja see on hankedokumentatsiooni osa. Kui pakkujale selles kavandis esitatud maksetähtaeg ei meeldi, on tal võimalik enne pakkumuste esitamist teha hankijale põhjendatud ettepanek hanke alusdokumentides esitatu, sh maksetähtaja muutmiseks. Seaduslik hoob potentsiaalsetel pakkujatel täiesti olemas – nad saavad selgitusi küsides teha ettepaneku hankedokumentide muutmiseks. Seega oleks asjakohane küsimus probleemi tõstatanud ettevõtjatele – kas nende pakkumusi koostanud isikud on hankijatele sellekohaseid ettepanekud teinud?
Hankijad peaksid analüüsima, kas lepingutes nähtud maksetähtajad on asjakohased ning kas on võimalik oma haldussuutlikust tõhustada. Ka potentsiaalsed pakkujad ei peaks paremat homset ootama ja riigihangete korraldust põhjendamatult kritiseerima, vaid rakendama neile ette nähtud õigust, täites selgitusi küsides nii ka oma hoolsuskohustust.
Hoolimata mõningasest kriitikast olen seisukohal, et riigihangete korraldamise tase on hea. Möönan siiski, et riigihangete seaduse aluseks olevad Euroopa Liidu direktiivid vajaksid lihtsustamist. Selles suunas liikmesriigid ka aktiivselt töötavad ja uue hankedirektiivi eelnõu peaks meieni jõudma juba detsembrikuus.
Autor: Lemmi Kann, Agris Peedu

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele