Ka poolte kokkuleppel lõpetatud töölepingut võib vaidlustada töövaidlusorganis, seda juhul, kui eirati ühe lepingu poole vaba tahet või ei arvestatud sellega üldse, selgitab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa.
TLS § 79 tuleneb, et pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Pole oluline, kes algatab, kas töötaja või tööandja, töölepingu lõpetamise poolte kokkuleppel. Tähtis on asjaolu, et mõlemad töölepingu pooled oleksid nõus lepingu lõpetamisega kokkuleppel. Kokkulepe ei pea olema vormistatud kirjalikult.
Siinjuures ei oma õiguslikku tähendust põhjus, miks pooled otsustasid töölepingu lõpetada kokkuleppel ning millistel tingimustel see toimub.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja maksab töölepingu lõpetamisel kokkuleppel töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seadus hüvitise maksmist töölepingu lõpetamisel kõnesoleval alusel ette ei näe, kuid selle maksmine ei ole keelatud. Võidakse kokku leppida ka selles, et töötaja kohustub hüvitama tema süül tööandjale tekitatud näiteks kahju kahe kuu jooksul arvates töölepingu lõpetamisest.
Praktikas ülalmärgitud eeldusi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel alati ei järgita. Mõnikord tööandjad lõpetavad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel ilma, et selles oleks töötajaga kokku lepitud.
Aeg-ajalt töötajad kurdavad, et tööandja on neid survestanud ja nõudnud allkirja kokkuleppele töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel. Tööinspektori-juristi vastuvõtul nõustatud töötajate esitatud küsimuste analüüs kinnitab, et tööandjad tihtipeale lõpetavad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel, eirates asjaolu, et töötaja esitas üles-ütlemisavalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks (TLS §85 lg 1).
Siinkohal on õigustatud küsimus, kas töötajal on võimalik vaidlustada töövaidlus-organis (töövaidluskomisjonis või kohtus) töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Seda juhul, kui esinevad eelnimetatud asjaolud, mis seisnevad ühe lepingu poole vaba tahte eiramises või ei arvestata sellega üldse. Vastus on jaatav.
Õiguslikuks aluseks seejuures on tsiviilseadustiku üldosa seaduse tühise tehingu sätted, § 84 lg 1 (tehingu tühisus) ja 87 (seadusega vastuolus olev tehing).
Võimalike vaidluste vältimiseks on soovitav töölepingu lõpetamise kokkulepe vormistada kirjalikult. Eriti oluline on see siis, kui töölepingu pooled võtavad omale teatavad kohustused. Näiteks, tööandja kohustub töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kokkuleppel hüvitist, töötaja kohustub hüvitama tööandjale tekitatud kahju.
Autor: Lemmi Kann, Peeter Eesmaa
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.