Mida peab teadma kompromissilepingu rikkumisest

Kuna kompromissi­lepingu regulatsioon ei näe kohustuse rikkumise puhuks ette spetsiifilist korda, siis laienevad kompromissilepingule tavapärased õiguskaitsevahendid (VÕS § 101jj). Kui võlgnik on oma kohustusi rikkunud, siis on võlausaldaja esmaseks õiguskaitsevahendiks täitmisnõue (VÕS § 108), millega ta saab nõuda võlgnikult kompromissilepinguga kokkulepitud kohustuste täitmist. Kui kompromissileping näeb ette vastastikuste soorituste kohustuse, tuleb kõne alla kinnipidamisõiguse kasutamine (VÕS § 111). Nii võib üks pool oma kompromissiga võetud soorituse täitmisest keelduda seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud või täitmist pakkunud.

Kas kompromissilepingust saab ka taganeda ja pöörduda tagasi kompromissi sõlmimise eelsesse õiguslikku olukorda? Sellele tuleb vastata eitavalt, kuivõrd kompromissilepingu peamine ülesanne on kõrvaldada õigussuhtes pooltevaheline vaidlus ja ebaselgus ning luua edaspidiseks selge õiguslik olukord. Seetõttu on kompromissieelsesse vaieldavasse õiguslikku olukorda tagasipöördumine lepingupooltele enamasti lubamatu. Kompromissi esemeks olevat õigussuhet tuleb edaspidi käsitada sellisena, nagu kompromissis kokku lepiti. Kõik kokkulepitud õigused ja kohustused on pooltele siduvad.

Kompromissieelse ehk esialgse õigusliku olukorra taastamine võib üldjuhul kõne alla tulla üksnes tingimusel, et pooled on selles eraldi kokku leppinud. Sellise õiguslike järelmitega varieerimise võimaluse annab tingimusliku tehingu instituut. Kompromissi võib sõlmida nii edasilükkava kui ka äramuutva tingimusega ja seda sõltumata sellest, kas tegu on kohtuvälise või kohtuliku kompromissiga.