18. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kahjuhüvitise maksustamisel tuleb esitada kaks küsimust – millise õiguspärase tegevuse tulemust kahjuhüvitis asendab ja kas selle tegevusega kaasneb maksukohustus.

Varalise kahjuhüvitise maksustamine

Isiklikus tarbimises olnud asja (nt auto või muu vallasvara) hävinemist saab võrrelda sama asja müügiga. Kuna isiklikus tarbimises olnud vallasasja müügitulu ei maksustata, siis ei maksustata ka asja hävinemise korral saadavat kahjuhüvitist või kindlustushüvitist.

Kui kahju on tekkinud tuluallika kadumise tõttu (nt jääb saamata palk, üüritulu), tuleb hüvitist maksustada samal viisil nagu oleks maksustatud ära langenud tulu. Näiteks, kui kahju seisneb selles, et inimene ei saa käia tööl ja teenida palgatulu (nt töölepingu ebaseaduslik ülesütlemine), siis tuleb hüvitist maksustada nii, nagu oleks tegemist palgaga.

Mittevaralise kahjuhüvitise maksustamine

Mittevaralise kahjuga on tegemist, kui inimesele tekitatakse füüsilist või hingelist valu ja kannatusi (nt arsti määratud väärravi või meedias valeandmete avaldamine). Selle kahju suurust ei ole võimalik tõenditega tõendada ning hüvitise suurus on alati hinnanguline. Tegemist erandliku sissetulekuga ja sellele ei ole võimalik leida tavaolukorras eksisteerivat sarnast tulu teenimise võimalust. Antud põhjusel on selline hüvitis maksuvaba.

Maksuhaldur on üritanud väita, et moraalse kahju hüvitamisel on tegemist tuluga, sest isikul puuduvad reaalsed kulud. See seisukoht ei ole õige – inimesele on ikkagi kahju tekkinud, muidu ei saaks kedagi kohustada seda hüvitama. Vastasel korral jäetakse maksustamise tulemusel kannatanu osaliselt ilma temale kannatuste eest välja mõistetud hüvitisest, sest kahju hüvitise summat ei suurendata kohtus tulumaksu võrra.

Ehk siis kokkuvõtteks - kahjuhüvitise saamine ei tähenda automaatselt maksukohuste tekkimist, sest iga sissetulek ei ole maksustatav tulu. Maksustatava ja maksuvaba tulu eristamiseks tuleb esitada kaks  küsimust - millise õiguspärase tegevuse tulemust kahjuhüvitis asendab ja kas õiguspärase tegevusega kaasneks maksukohustus. Hüvitisega asendatava maksustatava tegevuse puudumine tähendab suure tõenäosusega seda, et ka hüvitis on maksuvaba.

Autor: Lemmi Kann, Villy Lopman, Ants Nõmper