Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas juhtida nutikaid?
Kõik inimesed on nutikad, kui neile anda vabadus olla nutikas. Ja vastupidi: pane inimestele aed ümber ja saame lambakarja, nendib EASi juhtimiskvaliteedi programmi koordinaator Veigo Kell oma blogis.
Kõigepealt osaliselt tunnetuslik, osaliselt uuringutele ja osaliselt kogemusele tuginev väide:
"Meie majandus on täidetud organisatsioonidega, kus töötab palju nutikaid inimesi, kes on sisemiselt rahulolematud ja õnnetud, kuna tunnetavad väga selgelt, et nii nad ise kui nende meeskonnad ja organisatsioon tervikuna kasutavad oma potentsiaalist ära vaid tühise osa."
Mõned nutikaid inimesi iseloomustavad jooned:
1. Nad küsivad ebamugavaid küsimusi. Miks me seda teeme? Mis sellest paremaks muutub? Mis mõte on järjekordsel struktuurimuudatusel? Kellele on vaja sellist mõttetut bürokraatiat? Miks peab meid juhtima ilmselgelt küündimatu tegelane?
2. Nad suhtuvad ametlikku hiearhiasse ükskõikselt. Nad ei saa aru, miks peaks keegi neid juhtima lihtsalt juhtimise pärast. Samamoodi jätab neid üsna ükskõikseks nende otsese juhi arvamus, palju tähtsamaks peetakse kolleegide ja vastava valdkonna professionaalide hinnangut.
3. Nad ei salli ootamist. Vajadusel peab juht olema kättesaadav kohe. Vastasel korral minnakse temast lihtsalt mööda (tekitades juhtides teadagi mis sorti tundeid!).
4. Nad tahavad suhelda teiste omasugustega. Intellektuaalset vaakumi on nutikaile väga raske taluda. Edasiliikumiseks on vaja võimalust probleemide üle üheskoos juurelda ja saada tagasisidet.
5. Nad ei talu tühja retoorikat. Sisutühja “tarka” mulli ajavad tegelased ajavad nutikad lihtsalt marru.
6. Nad on küllalt otsekohesed. Nõrgemate, enesest põhjendamatult heal arvamusel olevate juhtide jaoks võib taluvuspiir kätte jõuda vägagi kiiresti.
7. Nutikad võivad olla ka karedad. Läbi lillede ninnu-nännu jutt pole tavaliselt nende ampluaa.
8. Organisatsiooni ametlikud koolitusprogrammid jätavad neid pehmelt öeldes ükskõikseks. Nutikad on hästi kursis maailmatasemega ja järjekordne “Harju keskmine” saalikoolitus tundub nutikaile kui mitte otsese solvanguna, siis vähemasti täieliku ajaraiskamisena. Lisaks teavad nad oma individuaalseid arenguvajadusi kaugelt paremini, kui seda oleks võimalik rahuldada kesksete koolitusprogrammide kaudu. Personali- ja koolitusosakonna vaev üleorganisatsioonilise koolituskava koostamisel tundub neile täiesti mõttetu ja täiesti mõistetamatu.
Hetkel kuum
9. Nutikaid ei huvita niivõrd organisatsioon, kuivõrd valdkond, mis neid kütkestab. Juhtide püüdlused hakata nutikate professionaalseid huvisid painutada vastavusse organisatsioonilise bürokraatiaga tekitab mõlemapoolset frustratsiooni.
Eelnev jutt on paljuski inspireeritud London Business School’i professor Rob Goffee (Why Should Anyone Be Led by You?)Forbes Indias avaldatud intervjuust. Sealtsamast leiab ka tabeli, mida nutikate (õnneks ei sõnagi talentidest!) juhtimisel teha ja mitte teha.
Mida nutikatega teha?
Kahjuks ei oska enamik organisatsioone nutikate inimestega mitte midagi peale hakata. Tegelikult on ju rõhuv osa meist nutikad, lihtsalt osa meist on karjääri huvides valinud konformismi ja mängib teadlikult või mitteteadlikult kaasa eelmise sajandi teiloristlikele juhtimisprintsiipidele tuginevat enesepettusemängu. Paraku kipume me unustama (või ei mõtlegi sellele), et see tähendab muuhulgas ka seda, et me toimime isenda vähendatud kujul. Seni, kuni me ei hakka vaatama üle organisatsioonide toimispõhimõtteid, juhi rolli ega leia paremaid võimalusi inimeste potentsiaali ärakasutamiseks, jäämegi tõdema, et kolm inimest neljast ei tunneta töölkäimist kui täisväärtuslikku elu.
Kõik inimesed on nutikad, kui neile anda vabadus olla nutikas. Ja vastupidi: pane inimestele aed ümber ja saame lambakarja. Meil pole tegemist Arengufondi poolt propageeritava talendikõrbega, vaid kõigest täielik institutsionaalne oskamatus oma inimestega midagi mõistlikku peale hakata. Keskendumine üksikutele “talentidele” on algusest peale ummiktee. Selle asemel peame mõtlema, kuidas luua organisatsioone, kus kõik saaksid särada.
Autor: Lemmi Kann, Veigo Kell
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele