• 12.10.11, 10:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas kajastada saneermiskavaga  ümberkujundatud kohustusi?

Kuidas kajastatakse raamatupidamises saneermiskavaga ümberkujundatud kohustusi, selgitab Äripäeva käsiraamatute foorumis BDO Eesti.
Saneerimiskavaga ümberkujundatud kohustuste vähenenud osa tuleks kajastada tingimusliku kohustusena ning kohustuste vähenemisest tekkinud tulu muu ärituluna.
RTJ 8 kohaselt on tingimuslik kohustus võimalik või eksisteeriv kohustus, mille:a) realiseerumine ei ole tõenäoline võib) mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis, kuid bilansiväliseks viidud kohustuste arvestust tuleb pidada saneerimismenetluse lõpuni ning informatsioon nende kohta avalikustada aruande lisades. Vastavate raamatupidamiskannete aluseks on kinnitatud saneerimiskava või selle alusel koostatud raamatupidamisõiend.Enne kannete tegemist on soovitatav teha andmebaasist koopia, sest võib juhtuda, et võlausaldajate ümberkujundatud nõuded (võlgniku kohustused) tuleb taastada algses summas. Kui saneerimismenetlus lõpeb enne tähtaega ning selle põhjuseks ei ole saneerimiskava ennetähtaegne täitmine, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse ja selle algatamise tagajärjed. Vastava kohtumääruse alusel tuleb raamatupidamisarvestuses tagasi võtta kõik saneerimiskava alusel tehtud muudatused.Saneerimiskavaga ümber kujundatud nõuded ettevõtja vastu taastuvad endises summas, võttes arvesse menetluse käigus toimunud muudatusi ja tähtaegadega, mis võib omakorda kaasa tuua võlausaldajate viivisnõuded. Kui nõuete ümberkujundamisel asendati kohustus osa või aktsiatega (emiteeriti võlausaldajale ettevõtja osa või aktsiad), tuleb kohtumääruse alusel taastada ka osa- või aktsiakapitali emiteerimisele eelnenud suurus.   
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele