Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päikeselisem taastuvenergeetika
Taastuvenergeetika on kriisituultes hästi vastu pidanud ja isegi uut hoogu saanud. 2010. aasta tõi selle sektori jaoks kolm esmakordset seika, tõdeb ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP taastuvenergia raport “Global Trends in Renewable Energy Investment 2011” , kirjutab Arengufondi blogis Fututuba.ee Siim Esko.
Esiteks, taastuvenergeetikasse tehtavate investeeringute maht maailmas tõusis tervelt 32% uuele rekordtasemele, 211 miljardi dollarini (USD, siin ja edaspidi). Teiseks, esmakordselt tehti tärkavates majandustes taastuvenergeetikasse rohkem uusi investeeringuid kui arenenud riikides. Kolmandaks, päikeseenergia paistab esmakordselt jõudvat järele tuuleenergiale nii investeeringute mahult kui ka hinnatasemelt. Need kolm seika ei tohiks tulla rohemajanduse jälgijatele üllatusena, pigem ilmestavad nad juba käimasolevaid trende - roheinvesteeringud kasvavad, eriti tärkavas maailmas. Viimasel ajal on erilise hooga tõusnud panused päikeseenergiasse ja teiste hulgas on trendist oma võtmas energiavajaduse käes vaevlev India ja investeeringuid püüdev Leedu.
Taastuvenergeetika sai pärast 2009. aasta paigalseisu uue tõuke, suuresti tänu tärkavate majanduste tõusule, Hiina võimsusele ja Euroopa katustele. Investeeringud taastuvenergiasse on tõusuteel tärkavatel turgudel nii Aasias, Ladina-Ameerikas kui ka Aafrikas. Kõige suurem osa uuest rekordist tuli Hiina arvelt, kes on nüüd ligi 50 miljardi dollariga maailma suurim roheenergeetikasse investeerija. Valdav enamik Hiina investeeringutest läksid suurte tuuleparkide rajamiseks, päikeseenergiasse ja biomassi investeeriti kümme korda vähem.
Samas paigaldati Euroopa katustele, eriti Saksamaal, eelmisel aastal rekordarv päikesepaneele, kokku 60 miljardi dollari väärtuses. Põhilist rolli mängisid kodu- ja kontoritarbijaile uute stiimulite pakkumine mitmes Euroopa riigis ning päikeseenergia üldine odavnemine. Ühegi teise tehnoloogia puhul ei ole viimase kolme aasta jooksul toimunud sellist kulutaseme järsku langust nagu päikeseenergial. Päiksepaneelidest saadava elektri megavati hind on langenud 2008. aasta suvest saati 60% võrra. Kui seni oli hinnatase tehnoloogia omaksvõtmist oluliselt takistanud, jõuab päikseenergia jätkuvate tehnoloogiliste uuendustega ja turunõudluse suurenedes peagi elektri jaehinna tasemele (seda mõnes päikesepaistelisemas riigis juba praegu). Majanduslikult tähendab see konkurentsivõimelisemat ja küpsemat päikeseenergia sektorit.
Euroopa viimase aasta investeeringud päikeseenergiasse tulenevad suuresti kriisiaegsetest stiimulpakettidest, mis tõele au andes on nüüd kokku kuivamas (vt artiklist “Roheline energeetika – pesamuna on jõudmas teismeikka”). Nii nagu muus taastuvenergeetikas, on ka päikeseenergias investeeringute otsa üle võtmas tärkavad majandused, nagu viitab India näide.
India loodab päikese peale (Rohetehnoloogia on tähtis) ja “The Rising Sun”(Tõusev päike).
India on 4 miljardi dollariga maailmas taastuvenergeetikasse tehtavate investeeringute kogumahu poolest kaheksas, kohe Prantsusmaa järel. Praegune tase ei näita aga tulevikupotentsiaali. Majanduskasvust tingitud energia puudujääkide tõttu ja maailma viie suurema saastaja hulka kuuluvana on Indial surve taastuvenergia osakaalu tõsta. Energiavajaduse rahuldamiseks on nüüd valmimas plaan taastuvate allikate suuremaks rakendamiseks ning panustada kavatsetakse eriti päikeseenergiasse, kirjutavad suured nõustamisfirmad Ernst&Young ja KPMG oma raportites “Cleantech Matters”
Päikese kui ressursi poolest on India väga hästi varustatud. Üks 55 km2-suurune maatükk Rajasthani osariigis on idees võimeline andma sama palju päikeseenergiat kui praegune India energiatootmine kõigi allikate peale kokku moodustab. Üldse hinnatakse päikese potentsiaaliks Indias 100 GW – seda minnaksegi nüüd elektriks muutma. India valitsus tahab uue initsiatiivi läbi juurde lisada nii palju päikeseenergia tootmisvõimsust kui maailmas 2010. aastal kokku olemas oli – 20 GW. Teisisõnu on Indias seatud väga ambitsioonikas siht.
Tegemist ei ole ainult eesmärgi paikapanemisega, vaid Indias on riiklikult heakskiidetud väga läbimõeldud ja detailne programm, mis tugineb nii toetustele kui ka turumehhanismidele. National Solar Mission (rahvuslik päikeseenergiaprogramm) on ajastatud nii, et kõrged eesmärgid oleksid saavutatud ajaks, mil päikeseenergia saab Indias kulutasemelt võrdseks tavapärase elektri hinnaga. See tähendab, et päikeseenergia hakkab muu elektrienergiaga võrdsel tasemel konkureerima. Pärast pikka ooteaega on olukord küps ja India on valmis tegema suuri (55-65 miljardi dollari väärtuses) investeeringuid oma päikeseenergia potentsiaali haaramiseks.
Hetkel kuum
Need ettevõtted, kes selles rallis kaasa löövad, saavad valitsuse käest garantii elektrienergia kokkuostuks. Lisagarantii nõudlusele on valitsuse kehtestatud taastuvenergiakvoot osariikidele – 15% energiatarbimisest peab aastaks 2020 tulema taastuvatest allikatest. Nende kvootidega saab sellest aastast börsil kaubelda, mis lisab aktiivsust taastuvenergiaturul veelgi. Seega on India eesmärgikindlalt oma programmi rakendamas ja loonud sellega hea kasvupinnase kodumaisele päikeseenergia tootmisele ja turule ning teinud riiklike stiimulitega Indiast atraktiivse paiga välisinvestoritele.
Kas Leedul kumab samuti päikeseline tulevik?viitab, et viie kuni seitsme aasta jooksul oodatakse 58 miljoni euro väärtuses investeeringuid, mis lisaks Leedu ekspordiportfelli 434 miljonit eurot. See märkimisväärne siht on mahult võrdeline viie protsendiga kogu Eesti ekspordimahust. Nüüd kui päikeseenergia potentsiaal on investeeringudollarites kristalliseerumas, otsib Leedu oma osa.
Päikeselisemad maad nagu India muutuvad tuleviku roheenergiamajanduses üha tähtsamaks investeeringute sihtkohaks, sealne turg on hea võimalus tehnoloogia arendajatele ja omajatele Läänes ning tekkinud nõudlust täidavad lisaks seal sirgunud kohalikud ettevõtted, kes juba ka globaalsele turule tegijateks pürivad. Üks India ettevõte on näiteks esimene, kes varustab fotoelementidega vastrajatud päikesepaneelide tootmisüksusest Leedus. Seal avatakse järjepanu ka teisi tehaseid ja ettevõtteid, mis iseloomustab Leedu clean-tech klastri panust päikesepaneelide tootmisesse. Nimelt, Enterprise Lithuania
Leedu näide on hea eeskuju ettenägelikust positsioonivalikust, mis on võimalik ka Eestis. ABB näiteks leiab, et potentsiaal on Eestis täitsa olemas – Eestis toodetakse ekspordiks päikeseenergia muundureid. Lisaks on meil Enn Mellikovi isikus maailmas esirinda kuuluv teadustöö tipp päikeseenergeetikas olemas, mida tõestavad mitmed patendid maailmas ainulaadsete pulbriliste tehnoloogiate kohta. Seega on meil esimesed sammud astutud nii T&A töös kui ka tootmises ning on käes hea hetk mõelda kaugemale.
Kindlasti tuleb siit edasi minnes hoolikalt kaaluda, mis on Eesti osa päikeseenergia ja tärkavate majanduste takistamatus tõusus taastuvenergeetika maailmas:
* Kas saame kuidagi esimestest sammudest kaugemale minna, et Euroopa katustele ja India päikese alla midagi rohkemat pakkuda?
* Mida saaksid riik ja ettevõtjad teisiti või rohkem teha, et olemasolevat baasi edasi arendada ja ennast sellel turul tegijana positsioneerida? * Kus võiksid olla Eesti võimekused traditsioonilistes valdkondades, mida saaks üle kanda taastuvenergeetikasse või rohelistesse tehnoloogiatesse üldisemalt?
Autor: Lemmi Kann, Arengufondi blogi Fututuba.ee
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele