Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) infoturbe eksperdi Triin Niguli sõnul on viimase nädala jooksul Eesti veebiruumis liikunud oluliselt rohkem rämpsposti, kui me oleme harjunud nägema.
Viimasel ajal on inimeste postkastidesse saabunud e-kiri, milles tehakse konkreetne tööpakkumine konkreetses kohas, aga tegelikult on tegemist rämpskirjaga, millega meelitatakse inimesi pettusele.
Nigul ütles ETV saates "Terevisioon", et ringi liigub kümneid tuhandeid taolisi kirju ning Eesti võrkude eest hoolitsevad inimesed peavad tõsist vaeva nägema, et neid kirju välja filtreerida.
"Täna hommikul saadetud Riigi Infosüsteemi Ameti rämpskirjade eest hoiatav teade läks paljudel otse spämmi kataloogi. Seda põhjusel, et seal oli mainitud pealkirju, mille abil rämpsposti levitatakse, need sõnad on paljudel
meiliprogrammidel nn mustas listis, mille järgi rämpsposti ära tuntakse," rääkis Pärgmäe.
RIA poolt saadetud kirja sisu on järgmine:
Viimase nädala jooksul on Eestit tabanud ulatuslik rämpspostilaine. Enamik neist ingliskeelsetest kirjadest sisaldab teemareal viidet tööpakkumisele, nagu „Job Proposal“, „Part-Time Work“ või „Administrative Assistant Vacancy“. Tegelikult meelitavad need kuulutused heauskseid rahapesuga tegelema.
RIA infoturbe ekspert Triin Niguli sõnul paistab tööpakkumise sisu igati soliidsena ning ülesanded jõukohased. „Pakkumisele allakirjutanud inimese meiliaadressis võib sisalduda europe-career.com või mõni muu peibutav sõnaühend. Suure tõenäosusega sellise nimega ettevõtet ei eksisteeri, küll aga võib otsimootori abil leida vaid mõne tähe võrra erineva nimega päris-asutusi. Samas on kurjategijad vahel üles seadnud ehtsana tunduva veebilehe, mille kaudu hiljem toimub sõnumivahetus „tööandja“ ja töötaja vahel. Seega tasub igal juhul olla tähelepanelik,“ lisas Nigul.
Loomulikult ei ole selliste tööpakkumiste taga suurepärase rahvusvahelise mainega edukad ettevõtted, nagu tööpakkumises reklaamitakse, vaid hoopis rahapesijaid (nn money mules) otsivad kurjategijad. Töö sisu on tegelikult oma konto kasutamine rahaülekanneteks või sularaha väljavõtmiseks ning mõne rahaedastusteenuse kaudu edasi saatmiseks. Palgaks pakutavas komisjonitasus poleks midagi kriminaalset, kui käideldavad summad poleks teenitud kuritegelikul teel, nt krediitkaardivargustega.
„Kui eelpool kirjeldatud tööpakkumiste sisu on suhteliselt tavapärane, siis Euroopas on esinenud ka juhtumeid, mil rahapesijad otsivad inimesi heategevuse ettekäändel. Kurjategijate fantaasia on lõputu, seetõttu tasuks mistahes ootamatusse või veidrana tunduvalt saatjalt saabunud võõrkeelsesse tööpakkumisse suhtuda ettevaatusega. Levinumad meiliteenuse pakkujad saavad päris edukalt hakkama rämpsposti filtreerimisega, kuid kahjuks lipsab mõni rämpskiri ikkagi läbi. Ükski tehnoloogiline abivahend rämpsposti tõrjumiseks pole 100% tõhus. Alati tasub usaldada oma vaistu ning kahtlased kirjad avamata otse prügikasti suunata,“ rõhutab infoturbe ekspert.
Kui mõni heauskne kodanik on siiski mõne säärase võlts-tööpakkumise õnge läinud, siis igast oma kontole laekunud kahtlasest ülekandest tuleks kohe teavitada oma kodupanka. Samuti ootab rahapesu andmebüroo ( [email protected] ), et neile kahtlastest tehingutest teada antaks. Kuna Eestisse saabuvad rämpskirjad peamiselt välismaalt, siis nõuab see suurt uurimist ja rahvusvahelist tegevust, ütles Pärgmäe lõpetuseks.