21. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev edastab siinkohal mõlemad põhjendused, kuna sarnaselt Venemaaga on ka Eesti tööjõuturul ülekaalus struktuurne töötus.

Natalia Orlova, Alfa-Banki peaökonomistKui nii juhtub, väheneb tõenäoliselt reaalsete sissetulekute tase. Palgad võivad jätkata kasvamist, kuid nende kasvutempo ei ületa inflatsiooni. Riiklike ja riigisektori ettevõtete osakaal suureneb, erasektori osakaal (majanduses – toim) väheneb.

Mis puudutab spetsialistide käitumist, kes eelmises kriisis kannatasid, aga ka kõiki teisi erialasid, on kriisile reageerimiseks vaid kaks varianti. Sa pead kas saavutama väga kõrge kvalifikatsiooni, et võita konkurentsis madalamalt kvalifitseeritud spetsialistidega või omandama eriala, kus on tulevikus näha elavnemist.Arvan, et tööturg on väga tihedalt seotus struktuurse majandusega, mis on küllaltki inertne ja viimase 20 aasta jooksul vähe muutunud. Siiani on sellise struktuuri ülalpidamiseks ressursse jätkunud, kuid need võimalused pole piiritud. Majanduse struktuur peab muutuma, koos sellega muutub ka tööjõuturg. See võib aga toimuda nii taandarengu kui ka moderniseerimise ja märkimisväärsete investeeringute stsenaariumi järgi.

Vene majanduskooli professor Irina DenissovaKui puhkeb kriisi teine laine, on täiesti võimalik, et see ei anna end Venemaal ja tööturul tunda. Aga ka praegu, pärast kriisi esimese laine vaibumist, pole tööandjad veel väga aktiivselt värbama hakanud ja alandatud palgad on üksnes osaliselt varasemale tasemele tagasi tõusnud.

See tuleneb optimismi ja äri laienemisperspektiivi puudumisest. Samas ei tohiks tähelepanuta jätta, et reaalpalgad on langenud ja paljud ettevõtted on üle läinud osalisele töönädalale.Massilisi koondamisi me ei täheldanud. See oli iseloomulik nii 1990ndate kriisile kui ka 2008 alanud ülemaailmsele kriisile. Eriti kannatasid need, kes töötasid n-ö tsüklilistes valdkondades nagu ehitus, teenused jt, kus tööjõuvajadus kriisi tulekul tugevasti langes. Kui tuleb kriisi teine laine, need valdkonnad ei taastu, kuid löögi jõud sõltub teise laine võimsusest. Halva stsenaarimi korral saavad kannatada aga kõik majandusharud.Globaalne kriis ongi sellepärast globaalne, et haarab endasse kõik maad ja valdkonnad. Milline on uus, kriisijärgne majanduse struktuur, peame alles nägema. Sellistes tingimustes pole võimalik määratleda, millised elukutsed ja sfäärid kannatavad kõige rohkem ning osutuvad mittevajalikeks, millised aga tekivad ja näitavad kasvavat nõudlust. Paraku me ei tea, kelleks on mõtet ümber õppida. Samas on majanduslanguse ajal kindlasti mõtet kulutada oma aega isiklike horisontide laiendamiseks, oma teadmiste ja oskuste mitmekesistamiseks, mis võimaldab aeg-ajalt juhtuvatele löökidele paremini vastu pidada.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja