Näpunäiteid eelarvestamise süsteemi kujundamisel

Oma varasemates nõuannetes “Miks on finantsaruanne ennustamisel kasutu?” (ÄP Käsiraamatud 09.07.2010) ja “Kuidas kasutada ajavahet prognoosimisel?” (ÄP Raamatupidaja.ee 29.07.2010) olen eelkõige puudutanud eelarvestamise kasutusulatuse teemat. Eelarvestamine/prognoosimine ei võimalda tulevikku ette näha ja selle abil paremaid otsuseid teha, nagu tihtipeale väidetakse.

* Eelarvestamine/prognoosimine on tõhusad tööriistad üksnes siis, kui plaanitut ja tegelikkust regulaarselt võrreldakse.

   * Plaane ja tegelikkust tuleb võrrelda juba põhiprotsessi neis punktides, kus protsessi lõpptulemust on võimalik veel mõjutada. See tähendab, et planeerida-kontrollida tuleb ka tegevusi, mida tekkepõhine raamatupidamissüsteem otseselt ei hõlma ning finantsaruandlusest info ammutamine on liiga hiline.   * Alljärgnevalt veel mõned mõtted, mida tasuks eelarvestamise ja raamatupidamisarvestuse süsteemide kujundamisel ja integreerimisel arvesse võtta:   * Eelarvestamise ja raamatupidamisarvestuse aruandlus võiks olla võimalikult üheselt (ilma täiendava tööta) kasutatav plaanitu ja realiseerunu võrdlemiseks. See võimaldab muudel võrreldavatel tingimustel saada infot plaanitu realiseerumise (eelarve täitmise) kohta kiiremini ja odavamalt.   * Tegevuspõhiseks eelarvestamiseks sobib kasumiaruande skeem 2 vorm paremini kui skeem 1 vorm. Vormi 2 kasutamisel on lihtsam eristada põhitegevust tugitegevustest ning teha otsesemaid võrdlusi plaanitu ja realiseerunu vahel.