Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2012. aasta majanduskasv aeglustub 3%le
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kiireneb Eesti majanduskasv sellele aastal küll 7%ni, kuid 2012. aastaks prognoositakse kasvu aeglustumist 3%ni.
Majanduskasvu veab endiselt eksport, kuid oodatust suurem on olnud ka sisenõudluse, eelkõige tarbimise ja investeerimise kasv. Viimastel kuudel on maailmamajanduse kasvuväljavaated suurenenud ebakindluse tulemusena halvenenud, mistõttu on järgmisel aastal oodata nii ekspordi kui ka sisenõudluse kasvutempo aeglustumist, teatas rahandusministeerium.
Arvestatav risk era- ja avaliku sektori tuluprognoosidele on määramatus arenevate riikide ja eelkõige Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvus. Lähemad kuud peaksid näitama, kuidas praegused sündmused nende majandusaktiivsust mõjutavad ning milliseks kujuneb tagasilöök eraisikute ja ettevõtete tarbimiskindlusele.
"Üldisel taustal paistab Eesti majanduse olukord välja väga hea, kuid heitlikud välismõjud ei luba oodata enamat kui tagasihoidlikku kasvu, kasinat riigieelarvet ning ebakindlust prognooside täpsuse suhtes," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Ministeeriumi prognoosi kohaselt tõusevad hinnad sellel aastal 4,9 protsenti, millest ligi poole moodustab toit. Järgmisel aastal on oodata toorainete maailmaturuhindade stabiliseerumist ning seeläbi inflatsiooni pidurdumist 2,8 protsendini. Seda soodustab ka suurriikide majanduste kasvuväljavaadete halvenemisest ja ebakindluse suurenemisest tingitud nõudluse tagasihoidlikum kasv.
Majanduse kasvutempo kiirenedes ja töömahtude suurenedes on ettevõtetel tekkinud üha suurem vajadus lisatööjõu järele. Sellel aastal on oodata hõivatute arvu suurenemist eelmise aastaga võrreldes kokku ligi 33 tuhande inimese ehk 5,8 protsendi võrra, järgmisel aastal ulatub hõivatute kasv 1 protsendini. Töötuse määr langeb 2011. aastal 12,3 protsendini ning 2012. aastal 11,2 protsendini. Prognoosiperioodi lõpuks ehk 2015. aasta lõpuks alaneb tööpuuduse määr alla 8 protsendi.
Töökoormuse suurenemisest ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev keskmise kuupalga kasv jätkub ka sellel aastal, ulatudes 4,8 protsendini. Palkasid on jõudsamalt kasvatamas erasektor. Lisaks mõjutab teatud tegevusaladel sissetulekute kasvu tööjõu nappus ning vajadus hoida spetsialistide motivatsiooni. Järgmisel aastal kasvab keskmine brutokuupalk 5 protsenti ning prognoosiperioodi lõpuks kiireneb 5,5 protsendini. Reaalpalk püsib sellel aastal võrreldes eelmise aastaga samal tasemel, kuid järgmisel aastal kasvab 2,2 protsenti.
Prognoosi järgi on valitsussektori eelarve sellel aastal ülejäägis 0,2 protsendiga SKPst. Eelarvepositsioon paraneb võrreldes eelmise aastaga tänu maksulaekumiste suurenemisele ning sotsiaalkindlustusfondide eelarve ülejäägile. Järgmise aasta prognoositav eelarvepuudujääk on 2,1 protsenti SKPst. Peamiseks puudujäägi põhjustajaks on kvoodimüügist tulenev investeeringute kasv ning kogumispensioni maksete taastamine täies mahus.
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele