Autor: Lemmi Kann • 22. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimus: Äriühing tasub töötajate (nii ehitustööliste kui ka kontoris töötava personali) tervise- ja nägemiskontrolli eest. Kas tervise- ja nägemiskontrolliga seotud kulud on käsitletavad erisoodustusena?  Kas ja millises ulatuses võib ettevõte kompenseerida prillide ostukulud?

Vastus: Erisoodustusega ei maksustata tööohutuse ja töötervishoiu seaduse § 13 lõikest 1 tulenevate tööandjale pandud kohustuste täitmisega seotud kulutusi..   

Nimetatud sätte punkti 7 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad. Nimetatud ohutegurid on loetletud sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ lisas 1.Töötaja tervisekontrolli saatmise aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul.Töötajatele, kes vähemalt poole tööajast töötavad kuvariga, on silmade ja nägemise kontrollimine tervisekontrolli käigus kohustuslik ning sellega seotud kulusid seega erisoodustusena ei maksustata. Ülejäänud juhtudel tuleb hinnata, kas töötaja nägemisteravus võib töö iseloomust ja töökeskkonna ohuteguritest tulenevalt väheneda või mitte. Juhul kui sellised tegurid esinevad, on mõistlik need ka töökeskkonna riskianalüüsis fikseerida.Ehitustööliste puhul on töö iseloomust tulenev nägemisteravuse vähenemine ilmselt vähetõenäoline, mistõttu tuleb ehitajate nägemiskontrolliga seotud kulud üldjuhul maksustada erisoodustusena.Maksuvabalt võib ettevõte prillide või muude nägemist korrigeerivate abivahendite, näiteks läätsede ostuga seotud kulusid kompenseerida juhul, kui neid kasutatakse kuvariga töötamisel ning töötaja nägemisteravus on tööandja juures töötades vähenenud. Sealjuures peavad olema täidetud ka muud Vabariigi Valitsuse 15.11.2000. a määruses nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" toodud tingimused. Prillide maksumusele õigusaktidega piiranguid seatud ei ole.Kui kuvariga tööks ette nähtud prille kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb nende soetusmaksumus osaliselt, proportsionaalselt ajale, mil prille kasutatakse töövälistel eesmärkidel, maksustada töötajale tehtud erisoodustusena. Kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki.Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud materjalidega töötervishoiuga seotud kulutuste maksustamise kohta on võimalik tutvuda SIIN