Käibemaksu tulevik

Palju keerulisem ja delikaatsem probleem on seoses teatavate üldsuse huvides tehtava tegevuse ja muu tegevuse suhtes kohaldatavate maksuvabastustega. Mõlemad tegevusvaldkonnad sõltuvad iga liikmesriigi poliitilistest suunistest ja majanduspoliitikast; ehkki need kalduvad kõrvale ühtse turu põhimõtetest, saab neid ühtlasi kasutada siseriikliku majanduskasvu ja tööhõivepoliitika abivahendina. Igal juhul tohiks tulevases hea valitsemistava poliitikas selliseid maksuvabastusi lubada vaid erakorraliste ja ajutiste meetmetena. Selline konkreetne juhtum on teatud riikides VKEdele antud maksuvabastus, mille kohaldamine tuleks lõpetada. On teada, et kõikides riikides on käibemaksust kõrvalehoidmine märkimisväärne; nn seadusliku maksuvältimise olemasolu naaberriikides ainult suurendab piiriüleste teenuste kasutamist ja kaupade ostmist nendest riikidest. Riikide jaoks, kus maksuvabastusi ei kohaldata, on sellel kaks tagajärge: see nõrgestab võitlust ebaseadusliku maksude vältimise vastu ning moonutab konkurentsi nende VKEde kahjuks, kes järgivad eeskirju. Reisijaveoteenuste maksustamissüsteemi osas tuleks käibemaksu kohaldada kõikide transpordivahendite, sh lennutranspordi suhtes.

Küsimus nr 9 Millised on Teie arvates peamised mahaarvamisõigusega seotud probleemid?Käibemaksu mahaarvamine on ettevõtjate jaoks üks suurimaid probleeme kuna see on keeruline, seda on paljudel juhtudel raske kohaldada ning sellega kaasnevad kohtuvaidlused, õigustülid ja trahvid. Lisaks on selle aluseks ebaõiglane põhimõte nagu ka komisjon ise märgib: „mahaarvamisõigus (samuti kohustus maksta käibemaksu) tekib tarnel või teenuse osutamisel, olenemata sellest, kas klient on kauba või teenuste eest maksnud.“ Hilised maksjad tekitavad olukorra, mida komisjon nimetab „rahavoogude juhtimise eeliseks”, kuid seda võib samuti nimetada maksude kogumise kindlustamiseks, mida oodatakse müüjalt või tarnijalt ja mis on igal juhul tagatud ka kliendi maksejõuetuse korral.

Teine oluline probleem tekib siis, kui tasumisele kuuluvast käibemaksust lahutatakse mahaarvatav käibemaks ja selle tulemusel on maksukohustuslasel õigus tagasimaksele: teatavates liikmesriikides tehakse tagasimakseid suure hilinemisega, mis kahjustab ettevõtete rahavoogusid ning võib mõnel juhul põhjustada ka ettevõtte pankroti. Liikmesriigid väidavad, et kliiringusüsteemiga kaasneb teatav pettuseoht (mis on tõsi), kuid liikmesriigid peavad ise rakendama kiiret kontrolli – liikmesriikide ebatõhusa tegutsemise tagajärjed maksavad kinni ettevõtjad. EMSK nõustub komisjoni käsitlusega, mida arvestades kaalutakse ühendusesiseses kaubanduses kassapõhise raamatupidamisarvestuse kasutamist võimaliku õiglase ja erapooletu lahendusena ning seda eelkõige ettevõtjate rahavoogude seisukohast. Selline lahendus on ühendusesiseses kaubanduses võimalik siiski vaid juhul, kui luuakse koondsüsteemi kaudu juhitav kliiringusüsteem.

Küsimus nr 28. Kas arvate, et praegused käibemaksueeskirjad takistavad piiriüleste ettevõtjasiseste või kontsernisiseste tehingute tegemist? Kuidas saaks seda probleemi lahendada?Vastus on juba olemas esitatud küsimuses: praegused käibemaksueeskirjad takistavad tõepoolest piiriüleste ettevõtte- või kontsernisiseste ning samuti riigiasutuste tehingute tegemist. Üksikasjalikud eeskirjad, mida selles valdkonnas kohaldatakse, on paratamatult keerulised nii ettevõtjate jaoks, kes neid järgima peavad, kui ka asutuste jaoks, kes neid kontrollima peavad. Üks võimalik lahendus, millel on ka teatavad puudused, on käsitleda rahvusvahelisi ettevõtteid käibemaksukohustuslastena, kellele kehtib üksnes selle riigi menetluskord, kus asub ettevõtte peakontor, sõltumata sellest, kas tegemist on päritolu- või sihtriigiga, erandiks on väärtpaberite hüvitused, mida makstakse üldiselt koondsüsteemi alusel. Peamine puudus seisneb suuremas pettuseohus. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõnealune probleem on nii keeruline, et üksnes ametiasutuste ja kontsernide ekspertidest koosnev uurimisrühm suudaks lõpuks esitada mõistlikke ettepanekuid.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et EMSK peab õigeks kasutada sammhaaval edasimineku poliitikat, mitte radikaalseid lahendusi. Maksustamine tuleks muuta sihtliikmesriigis üldkehtivaks ning säilitada praeguse süsteemi põhimõtted koos pöördmaksustamise korra järkjärgulise vastuvõtmisega, mis oleks esialgu vabatahtlik ning hiljem juba üldine ja kohustuslik.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

Autor: Lemmi Kann, Reet Teder