5. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Marko Saagiga.

Kui ütlen, et Eestist on saanud Venemaa ärimeeste offshore, kas liialdan?

Viimasel ajal on tõesti suurenenud Venemaa ettevõtjate huvi Eesti valdusühingute vastu. Siiski on praegu veel vara öelda, kas Eestist on saanud Venemaa äride jaoks uus Küpros pärast hiljutist Venemaa ja Küprose vahelise maksulepingu muutmist. Küprosele registreeritud Vene äridele suurenes pärast muudatusi maksukoormus ning avardus infovahetus kahe riigi maksuametite vahel.

Millega Eesti maksusüsteem võlub?

Esiteks, Eestis asuvat ühingut saab rahvusvahelistes struktuurides kasutada edukalt hoiupõrsana. Teiseks, Eesti eelis on edasimakstavate dividendide maksuvabastus. Kolmandaks, Eesti maksusüsteemi oluline boonus võrreldes paljude riikidega on tulumaksu kinnipidamise välistamine väljamakstavalt intressilt, kui intress ei ületa turuväärtust.

Mis eristab Eestist teada-tuntud offshore-riikidest?

Paljudes offshore-riikides ei maksustata ettevõtja kasumeid üldse, kuid reeglina on sellised riigid ka nn mustas nimekirjas. Väljamaksed sellistesse riikidesse on sageli piiratud ning nendes riikides asuvate ühingute omanikelt nõutakse sageli oma residentsusriigis tulumaksu offshore-kasumi pealt. Eesti on seevastu teiste riikide jaoks selgelt aktsepteeritav riik ning Eestisse tehtud väljamaksed ei ole kuidagi eriliselt maksustatud või piiratud.

Mis on Eestile kasu sellest, kui Venemaa või näiteks Skandinaavia ettevõtja liigutab meie riigi kaudu oma mujal teenitud suurt raha, aga ei investeeri seda Eestisse?

Mina küsiksin hoopis, mis kahju sellest on?

Loe intervjuud täismahus tänasest lehest.

Artiklit saab lugeda paberlehest tellides lehe SIIT või ostes päevapileti SIIT .

Autor: Rivo Sarapik, Piret Reiljan