Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti meelitab välisinvestorit kolme maksumaiusega
Venemaa ettevõtjate huvi Eesti valdusühingute vastu on kasvanud, kinnitab Glimstedti advokaat ja maksuspetsialist Marko Saag. Selle põhjusena näeb ta eelkõige kolme maksuboonust.
Järgneb intervjuu Marko Saagiga.
Kui ütlen, et Eestist on saanud Venemaa ärimeeste offshore, kas liialdan?
Viimasel ajal on tõesti suurenenud Venemaa ettevõtjate huvi Eesti valdusühingute vastu. Siiski on praegu veel vara öelda, kas Eestist on saanud Venemaa äride jaoks uus Küpros pärast hiljutist Venemaa ja Küprose vahelise maksulepingu muutmist. Küprosele registreeritud Vene äridele suurenes pärast muudatusi maksukoormus ning avardus infovahetus kahe riigi maksuametite vahel.
Millega Eesti maksusüsteem võlub?
Esiteks, Eestis asuvat ühingut saab rahvusvahelistes struktuurides kasutada edukalt hoiupõrsana. Teiseks, Eesti eelis on edasimakstavate dividendide maksuvabastus. Kolmandaks, Eesti maksusüsteemi oluline boonus võrreldes paljude riikidega on tulumaksu kinnipidamise välistamine väljamakstavalt intressilt, kui intress ei ületa turuväärtust.
Mis eristab Eestist teada-tuntud offshore-riikidest?
Paljudes offshore-riikides ei maksustata ettevõtja kasumeid üldse, kuid reeglina on sellised riigid ka nn mustas nimekirjas. Väljamaksed sellistesse riikidesse on sageli piiratud ning nendes riikides asuvate ühingute omanikelt nõutakse sageli oma residentsusriigis tulumaksu offshore-kasumi pealt. Eesti on seevastu teiste riikide jaoks selgelt aktsepteeritav riik ning Eestisse tehtud väljamaksed ei ole kuidagi eriliselt maksustatud või piiratud.
Mis on Eestile kasu sellest, kui Venemaa või näiteks Skandinaavia ettevõtja liigutab meie riigi kaudu oma mujal teenitud suurt raha, aga ei investeeri seda Eestisse?
Mina küsiksin hoopis, mis kahju sellest on?
Loe intervjuud täismahus tänasest lehest.
Autor: Rivo Sarapik, Piret Reiljan
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele