Ümbersulatamiseks mõeldud ehte- ja romukulla ärisse imbunud käibemaksupettus on levinud ka investeerimiskulla valdkonda.
„Kuigi investeerimiskulla müük on käibemaksuseaduse järgi maksuvaba, annab seadus siiski õiguse lisada tehingule käibemaks, kui sellest teavitatakse eelnevalt maksuhaldurit. Kahjuks jäetakse teavitamisnõue aga tihti täitmata,“ sõnas maksuameti kontrolliosakonna juhi asetäitja Monika Jõesaar.
Äripäev kirjutas möödunud reedel, et tänavu maikuu seisuga oli maksuameti huviorbiidis 100 probleemset kullaäriga tegelevat firmat, kellest 51% oli selleks ajaks juba ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Kullaäris riigile tekitatud maksukahju suurust on keeruline hinnata, kuna ehte- ja romukullaga kauplejad ei pea end eraldi registreerima ning selles valdkonnas tegutsejaid on seega keeruline tuvastada.
Kullaäri tõusis maksuameti huviorbiiti mullu augustis, mil rahandusministeeriumi poole pöördus kulla müügi ja kokkuostuga tegeleva ASi Tavid nõukogu liige Meelis Atonen, kes juhtis tähelepanu pettuse levikule valdkonnas ning pakkus lahendusena välja pöördkäibemaksu idee. Pöördkäibemaks tähendab sisuliselt seda, et käibemaksu tasub otse riigile tehingute viimane lüli. Alates tänavu 1. jaanuarist kehtestati pöördkäibemaks vanametalli valdkonnas ja selle meetme mõju esimene põhjalik analüüs peaks valmima augustis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele