Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksupetturid imbusid kullaärisse
Tänavu maikuu seisuga oli maksuameti huviorbiidis 100 probleemset kullaäriga tegelevat firmat, kellest 51% oli selleks ajaks juba ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Ameti tähelepanu alla sattus kullaäri eelmisel aastal ja seda eelkõige erineva vihjeinfo tõttu.
Äripäevale on vihjatud, et kullaärisse on oma haarmed ajanud ka ka eestikeelse allilmaga seotud võrgustik, kelle tegemised autode ja kütusega kauplemisel hiljuti teravalt uurijate huviorbiiti sattusid. Et tegemist pole juhuslike sulidega, kinnitas ka rahapesu andmebüroo. „Kui me vaatame, et neil isikutel, kes kulda müüvad, on osal varasemad karistused ja mis seltskonda nad kuuluvad, võime küll väita, et nende puhul on tegemist nii-öelda elukutseliste kurjategijatega,“ märkis rahapesu andmebüroo analüüsiteenistuse vanem Aivar Orukask.
Käibemaksu välja petmise skeem kullaäris on lihtne ja tuttav: varastatud või eraisikutelt ja välismaalt ostetud kuld, välja arvatud maksuvaba investeerimiskuld, müüakse Eestis valdavalt kolmele suurele kokkuostjale, tehing toimub koos käibemaksuga, mida kauba müüja ei deklareeri üldse, deklareerib võltsitult või jättab lihtsalt deklareeritud maksu tasumata. Kasutatakse ohtralt tankistfirmasid ja -isikuid. Kulla kokkuostjad ja välismaale eksportijad taotlevad omakorda riigilt tagasi enammakstud käibemaksu, mida riik pole aga teiselt tehingu osapoolelt kätte saanudki. Lisaks maksupettusele on sageli tuvastamatu kulla päritolu – fiktiivsete tehingutega on loodud pikk ahel, mis ühel hetkel katkeb. Tegemist võib tihtipeale olla varastatud või mitmendat ringi kaubeldava kullaga.
Petukulla turustamisel on tegemist sarnase olukorraga kütuseturul toimunule – maksudest „pestakse“ kuld puhtaks läbi lugupeetud ja suurte turuosaliste, kes moodustavad kohaliku nõudluse ja kauba omakorda ekspordivad. Probleemsete äriühingute endi kaudu võidakse maksuhalduri hinnangul Eestist välja viia vaid väike osa ehte- ehk romukullast. Seega peavad petturitelt suurema osa kullast kokku ostma kolm kohalikku tegijat: aktsiaseltsid Tavid ja K.A. Rasmussen ning osaühing Demokapital.
Maksuamet kinnitas, et nende huviorbiidis on tõepoolest ka kolm suuremat kulla kokkuostjat ja müüjat, kuna nende tehingupartnerite hulgas on probleemseid äriühinguid.
Kõik kolm suuremat turuosalist tunnistavad probleemi turule siginenud kahtlaste kullamüüjate näol, ent väidavad, et valivad endale partnereid väga hoolikalt. Samuti kinnitavad nad justkui ühest suust, et ootavad pikisilmi pöördmaksustamise kehtestamist kullaäris, mis välistaks maksupettused – sellisel juhul maksaks sisuliselt viimane tehingu lüli käibemaksu otse riigile.
Maksuameti kontrolliosakonna juhi asetäitja Monika Jõesaar nentis, et pöördkäibemaksu kehtestamine on üks lahendus, mida kaalutakse. Alates tänavu 1. jaanuarist rakendati selline meede näiteks vanametalli sektorile, kust kullaärisse liikumist on maksuamet uurimiste käigus juba tuvastanud.
Kulla või investeerimiskullaga kauplemisel rakendab pöördkäibemaksu praegu vähemalt 11 Euroopa Liidu riiki, nende hulgas näiteks Soome, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi ja Taani.
Pikemat artiklit ja turuosaliste kommentaare loe tänasest Äripäevast.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele