"Kreeklased võiksid teisi õpetada selles, kuidas võiks kulusid kärpima hakata," kiitis peaminister Andrus Ansip eile Kreeka valitsust.
"Aga õpetada neid praegu selles, et headel aegadel tuleb riigile reserve koguda, on ilmselt kohatu, kuna praegu pole neil hea aeg, kus seda kõike meelde tuletada," lisas ta. "Nad on tegelikult praegu väga head tööd teinud, aga see töö pole piisav. Tulemused ei ole need, mida Euroopa ja kogu maailma üldsus näha sooviksid. Aga ega Eestil ei ole väga palju võimalik ju Kreekat õpetada. Mida me siis praegu õpetaksime? Et kulutusi tuleb kärpida? Nad teavad seda isegi."
Kui kusagilt otsida kulutuste kärpimise maailmameistrit, siis Eestist seda Ansipi hinnangul kindlasti otsida ei maksaks. "Meie ei ole kulude kärpimise maailmameistrid, meil oli 2008. aasta eelarves kulutuste tase 90,1 miljardit krooni ja järgmisel aastal, pärast suuri kärpimisi 87,3 miljardit krooni. Ja kui me teame, et sellest 2,8 miljardist kroonist, mis sinna vahele jääb, olid 1,3 miljardit pensioni teise samba sissemakse peatamine, siis ega see kärbe nüüd Kreeka või Lätiga võrdluses midagi väärt ei ole. Suhteliselt tagasihoidlik kärpimine."
"Kui hinnata võimete järgi, siis Kreeka on võib-olla natukene ennast isegi ületanud, kui vaadata senist, aga ruumi allavõtmiseks on veel," lisas rahandusminister Jürgen Ligi.
Valitsus volitas eile Ligit kirjutama järgmisel nädalal alla loodava püsiva Euroopa võlakriisis riikide abistamise fondile ESM.
Seotud lood
Juuni lõpust edasi lükkunud hädas riikide abistamise fondi ESM asutatakse järgmisel nädalal.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.