“Varjatud töötasu” võib tuua maksuriski

Viimasel ajal on Maksu- ja Tolliameti kõrgendatud tähelepanu alla sattunud tasud, mida Eesti äriühingud on konsultatsiooni- juhtimis- ja muude sarnaste teenuste eest maksnud oma juhatuse/nõukogu liikmete ja töötajatega seotud äriühingutele. Sageli on maksuhalduri seisukohalt selliseid teenustasusid kasutatud äriühingute juhtkonna ja töötajate varjatud tasustamiseks. Viimane suurem avalikkuse ette jõudnud maksuvaidlus on AS Luterma poolt konsultatsioonilepingute alusel oma juhtkonna ja töötajatega seotud äriühingutele tasude maksmine, mida maksuhaldur peab ajakirjanduse andmetel hoopiski juhtorgani liikme tasu või töötasu maksmiseks. Selle kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Selle majandusliku tõlgendamise reegli alusel saab maksuhaldur lähtuda eelkõige tehingu majanduslikust sisust ja mitte juriidilisest vormist.

Juhtorgani liikme tasu, palga ja preemiate (edaspidi töötasu) maksmisel peab väljamakset tegev äriühing füüsilise isiku eest kinni pidama 21% tulumaksu ning maksma ise tasu pealt 33% sotsiaalmaksu. Lisaks võib olla vaja kinni pidada ka kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksed.Kõrge maksukoormuse vältimiseks on siiani olnud üsna tavaline, et töötasu saamise asemel eelistavad juhtorganite liikmed või töötajad esitada tööandjale endale kuuluvate osaühingute kaudu arveid teenuste eest. Sellisel juhul võib eesmärgiks olla sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete tasumise vältimine. Juhul kui juhtorgani liige või töötaja oma osaühingust saadud teenustasu dividendina välja võtab tuleks sellelt riigile tasuda vaid tulumaksu. Seni kuni saadud tasu jäetakse osaühingusse (nt investeeritakse või kaetakse selle arvelt erinevaid seadusega lubatud kulusid) ei tule sellelt tasuda ka tulumaksu. Dividendi palgaks ümberkvalifitseerimine ei paista maksuhalduri jaoks olema hetkel aktiivne teema. 2009. aasta suvel väljatöötatud ja maksuspetsialistidele kommenteerimiseks saadetud  “Dividendide ja töötasu eristamise juhend” pälvis kõva kriitikat ning peale seda pole sellest enam midagi kuulda olnud.Maksuhalduril on nn “varjatud töötasudelt” maksude tasumata jätmise vastu võitlemiseks võimalik kasutada erinevaid võimalusi:1. Maksukorralduse seaduse § 84 sisaldab Eesti maksuõiguse üldist maksudest kõrvalehoidumise vastast sätet.

Maksuhaldur on erinevates vaidlustes võtnud seisukoha, et teenuse ostmise sildi all on tööandja tegelikult maksnud oma juhtorgani liikmele ja töötajale töötasu. Kuna töötasult maksude kinnipidamine ja riigile tasumine on tööandja kohustus, siis on kohustatud tööandjat tasumata maksud tagantjärele ära maksma. ning seetõttu puudub neil arvetel kajastatud ja arvete esitajatele tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamise õigus. Sellega suureneksid tööandja kulud automaatselt 20% võrra.

Kui maksuhaldur võimaliku kontrolli käigus tehingute sisu uurima hakkab ja asub seisukohale, et teenuste lepingute alusel tasutud summadelt on tööandjal maksud tasumata jäänud ja/või ei oleks tal olnud õigust sisendkäibemaksu maha arvata, siis on neil õigus kohustada tööandjat tasuma ka intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mis maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani. Seaduse kohaselt arvestatakse täiendavalt tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06% päevas, ehk ca 22% aastas. Maksusumma määramise võimalus säilib maksuhalduril 6 aasta jooksul.Ülaltoodud riskide vältimiseks on soovitatav kõik juhtorganite liikmete või töötajatega seotud äriühingutega sõlmitud lepingud hoolikalt üle vaadata ning analüüsida, kas nende alusel makstavatelt tasudelt võivad tekkida maksuriskid. Riskide vältimiseks või vähendamiseks võib olla vaja kehtivaid lepinguid muuta.

 

Autor: Lemmi Kann, Marek Herm