• 03.06.11, 15:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mobiilne majandustarkvara: kellele ja miks?

Paljud raamatupidajad ja finantsinimesed on küsinud, miks peaks keegi üleüldse vajama mobiilset majandustarkvara? Katrin Peo HansaWorldist kirjeldab olukordi, kus see abiks võib olla.
Täna on terve hulk ameteid juba sellised, kus mobiilne ligipääs eri tüüpi majandusinfole on ettevõtte edu eelduseks. Majandusinfot saab sisestada ja töödelda interneti kaudu ühes keskses serveris erinevatest füüsilistest kohtadest alates aastast 1995. Juba ammu ei tähenda aga mobiilne majandustarkvara ligipääsu vaid arvutitest, vaid kõigist enimlevinud mobiilsetest seadmetest: nutitelefonidest, pihu- ja tahvelarvutitest ning teistest mobiilsetest terminalidest. Praktiliselt kõik äritarkvara funktsioonid on täna kasutatavad veebipõhiselt või kõigile levinumatele mobiiliplatvormidele loodud rakenduste kaudu, olgu operatsioonisüsteemiks siis Windows Mobile, iOS, Android või Symbian.
Millal on mobiilne ligipääs ettevõtte majandustarkvarale asendamatu?
Kontorist väljas viibides on juhtidel otsuste langetamiseks sageli vaja teada ettevõtte finantsseisu ning mitte ainult standardraportite, vaid ka enda kirjeldatud spetsiifiliste aruannete lõikes.
Liikuv kassaaparaat ja ettekandja e-märkmik
Mobiilne jaemüügilahendus pole vajalik mitte ainult ringi liikuvatele müügimeestele tehingute kiireks registreerimiseks. Suuremates kauplustes saavad müügimehed sisestada müüdud kauba äriinfosüsteemi ilma, et oleks vaja klienti kassajärjekorda saata. Näiteks iPod Touchile loodud triipkoodilugejaga pole kauba andmeid vaja käsitsi sisse toksida, vaid see sisestatakse ribakoodi lugejaga majandustarkvarasse automaatselt. Samuti saab iPod Touchil vastu võtta krediitkaardimakseid: kui tõmmata maksekaart läbi kaardilugeja, sisestuvad kliendi andmed andmebaasi automaatselt.
Restoranis näeb täna veel vähestes kohtades ettekandjatel mobiilseid vahendeid tellimuste vastuvõtmiseks. Samas on juba praegu võimalik, et ettekandja sisestab tellimuse kohe laua juures ning saadab kööki täitmisele ilma, et tal oleks vaja selleks minna kassaaparaadi juurde ning pabermärkmikku kirjutatut süsteemi sisestada. Samamoodi saab klient ettekandja tahvelarvuti kaudu tasuda arve pangakaardiga, mis jällegi vähendab ajakulu: ettekandjal pole vaja minna kassa juurde arvet looma ning eraldi makseterminali tooma. Tahvelarvuti ekraanile kuvatav restorani graafiline plaan võimaldab lihtsasti siduda iga tellimuse konkreetse lauaga ning eksimisvõimalus arveldamisel kahaneb miinimumini.
Mobiilne laomajandus
Üks olulisemaid lahendusi on mobiilne ligipääs laoseisule ning selle reaalajas uuendamise võimalus. Sel viisil on kliendi juures viibival müügimehel võimalik kõige kiiremini kontrollida, kas soovitud kaup on laos olemas ning millal on esimene tarnevõimalus. Kaupade tarnimisel saab vastava info kliendile tarnitava kauba kohta kaubaauto juht mobiilselt seadmelt ilma, et oleks vaja paberkandjal saatelehtedega sekeldada ning laohoidjal endal andmeid uuesti sisestada. Inventuuri tegemisel pole ladudes vaja laoseise välja trükkida, vaid koguste klappimist saab riiulite vahel jalutades kohe nutitelefoni või tahvelarvutiga kontrollida.
Turvariskide maandamine
Sageli kardetakse, et mobiilne majandustarkvara toob kaasa turvariski. See ei ole õige, sest kaasaegsed majandustarkvaralahendused salvestavad kogu info krüpteeritult ainult serverisse. Kui mobiilne seade peaks kaduma või sattuma võõrastesse kätesse, siis tundlikku äriinfo leket see kaasa tuua ei saa, sest seadmes andmeid lihtsalt pole.
Autor: Lemmi Kann, Katrin Peo

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele