Riigikohus täpsustas kolmanda isiku rolli maksumenetluses

Riigikohus tegi 24. mail 2011 asjas nr 3-3-1-24-11otsuse, milles täpsustati kolmandale isikule esitatavate küsimuste ringi.

Riigikohtus lahendas küsimust, kas maksuhaldur saab kolmandalt isikult nõuda sellist teavet, mida kontrollitaval isikul olla ei saa. Teisisõnu analüüsis kohus, kas maksuhalduri õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet piirdub üksnes selliste andmetega, mida kontrollitav maksukohustuslane ise valdab või mille kohta ta saab tõendeid esitada.

Riigikohus leidis, et maksukorralduse seadus (MKS § 61 lg 1) lubab kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Lubatud ja lubamatut küsimust saab eristada seeläbi, kas korraldusega nõutav teave on kuidagi seotud läbiviidava maksumenetlusega.

Siinkohal rõhutas Riigikohus, et seadusega (MKS § 61 lg 2) on kooskõlas anda maksuhaldurit huvitavates küsimustes esmase selgitamise võimalus just kontrolli all olevale maksumaksjale. Ja seda ka juhtumil, kus on pigem kaheldav, kas kontrollitav maksumaksja vastavat infot (nt tehingupartneri tegevuse kohta) üldse valdab.

Siinkirjutaja hinnangul rõhutas kohus seeläbi kontrollitava isiku keskset rolli maksumenetluses ja võimaldades seeläbi isikul olla paremini kursis riigi tegevusega tema kontrollimise ajal ja teada, mis on maksuhaldurit huvitavad küsimused. Riigikohus märkis, et kõnealustel juhtudel eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumine ei ole maksukohustuslast ega maksuhaldurit ülemäära koormav.

Kohus täpsustas, et kolmandale isikule esitatavate küsimuste hindamisel ei ole määrav see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka kolmanda isiku enda maksustamise seisukohast. Määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada juba kontrollis oleva isiku maksukohustust.

Lisaks selgitas kolleegium, et kolmanda isiku poole saab maksuhaldur pöörduda ka ilma kolmanda isiku suhtes iseseisvat maksukontrolli või süüteomenetlust algatamata.

Eelkirjeldatud Riigikohtu otsuse tõlgendamise juures tuleb tähele panna, et antud otsusele kirjutas Riigikohtunik ja halduskolleegiumi esimees Tõnu Anton eriarvamuse. Riigikohtunik leidis erinevalt kolleegiumi enamusest, et kolmandalt isikult saab teavet nõuda vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohustuslane. Samuti oleks eriarvamuse esitaja hinnangul pidanud kolleegium lähemalt analüüsima konkreetseid kolmandale isikule esitatud küsimusi ja hindama seejärel nende tähendust kontrollitava isiku menetluses.

Kolmanda isiku rolli kohta maksumenetluses vt ka Riigikohtu 30. märtsi 2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-10.

 

Autor: Lemmi Kann, Villy Lopman