Tegemist oli esimese uuringuga, kus vaadeldi audiitori soo tähendust firma raamatupidamise aastaaruandele. Uuring on seda enam ainukordne, et seda ei saaks teha anglosaksi riikides, kus aruandele kirjutab alla büroo, mitte bürood esindav isik.
Uuringust selgus, et võrreldes meesaudiitorite poolt üle vaadatud aruannetega kasutatakse naisaudiitorite üle vaadatud aruannetes selgelt enam võtteid, mille abil surutakse majandustulemusi allapoole.
Uuringus vaadeldi eri sugu olevate audiitorite seisukohti nn kosmeetiliste töötlemiste osas. Selle all mõeldi turundusest tuntud ”99” efekti, kus ettevõtte tulemusi üritatakse töödelda viisil, et need oleksid 99 asemel pigem 101. Sel tegevusel pole suurt majandluslikku efekti, kuid see mõjutab psühholoogiliselt näiteks rahastajaid ja teisi osapooli.
Uuringust selgus, et kosmeetilist tulemustega manipuleerimist naisaudiitorite poolt ei esine praktiliselt üldse, seevastu kui meesaudiitorite auditeeritud tulemustes on seda märkimiväärselt.
Autor: Lemmi Kann, Meelis Mandel