EL direktiiv võrdsustab renditöötaja õigused tavatöötaja omadega

Edendamaks üheltpoolt paindlikumat tööturgu ning tagamaks kõigi töötajate võrdne kohtlemine ja kaitse on Euroopa Komisjon vastu võtnud renditöö direktiivi, mille põhimõtted tuleb liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 5. detsembriks 2011.

Eestis on renditöö  võrdlemisi vähe levinud tööjõu kasutamise viis ning vahest seetõttu seaduses ka vähe reguleeritud, andes vaid üldisemad mõisted ja põhimõtted: renditöö töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on kolmepoolne õigussuhe, kus tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile.

Direktiiv täiendab mõistet, lisades põhimõtte, et renditöö on ajutine töö kasutajaettevõttes, täitmaks ettevõtja ajutiselt suurenenud tööjõu nõudlust. Antud põhimõte on kajastatud küll mitte seaduses, vaid TLS-i seletuskirjas, mis ütleb, et tähtajalise lepingu regulatsioonis ei ole kirjas, millises töösuhte vormis tähtajalisi lepinguid võib kasutada ning seega „tähtajalise lepingu võib sõlmida töö ajutisuse tunnustel renditöö tegemiseks, sel juhul hinnatakse töö ajutist iseloomu kasutajaettevõtja tellimusest lähtuvalt. Näiteks juhul kui kasutajaettevõtja soovib leida töötajat hooajatööde tegemiseks, on rendiagentuuril õigus sõlmida töötajaga, kes läheb kasutajaettevõtja juurde tööle, tähtajaline töösuhe“.

Direktiiviga soovitakse tagada kõigi töötajate võrdne kohtlemine, st ei tohiks vahet teha nö tavatöötajal ning renditöötajal. Renditöötajale peavad olema tagatud vähemalt samad õigused ja tagatised, kui need, mis on võimaldatud kasutajaettevõtja enda töötajatele, sh kaitse rasedatele, imetavatele ja lastega emadele, võrdne kohtlemine palga, tööaja-puhkeaja, puhkuste, pühade jm osas.

Samuti peab tagatud olema renditöötajale vabadest töökohtadest teavitamine kasutajaettevõttes, vaba võimalus sõlmida tööleping ka otse kasutajaettevõtjaga. Renditöö ettevõtjatel ei ole direktiivi kohaselt õigust võtta renditöötajatelt vahendustasusid kasutajaettevõttesse tööle saamise korraldamisel või seal töölepingu lõpetamisel. Liikmesriikide enda otsustada jääb, kas renditöö tegijatele peaks olema tagatud palga maksmine tööde vahepealsel ajal ning kas ja kuidas toimub renditöötajate kollektiivlepingutesse kaasamine.

Renditöö ettevõtetes peaks propageeritama renditöötajatele koolituste ja väljaõpete korraldamist, lapsehoidude kasutamise võimaldamist ka renditööde vahelisel ajal, et hoida töötajaid aktiivsetena tööjõuturul.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson