"Kevadtorm" viis õiguse töötutoetusele

Riigkohtu otsuses selgitatakse, et  tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 p 3 kohaselt lõpetatakse töötuna arvelolek, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses.

Töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused on isikul vaid juhul, kui ta täidab seadusest ja individuaalsest tööotsimise kavast tulenevaid nõudeid. Kuna antud juhul selgus reservõppekogunemisel viibimine ja selle eest tasu saamine hilisemal kontrollimisel, oli tagantjärele töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamine riigikohtu hinnangul põhjendatud.

Otsuses selgitatakse, et tööturuteenuste ja -toetuste seadus sätestab konkreetsed nõuded, mida isik peab töötuna arvelolekuks ja töötutoetuse saamiseks täitma ning nende mittejärgimise korral puudub haldusorganil kaalumisruum.

Nii on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p-st 9 tulenevalt Kaitseliit riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. ATS § 4 lg-st 1 tulenevalt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Kuigi Kaitseliidu seaduses kasutatakse mõistet "hüvitus", ei erine Kaitseliidu liikmele makstav tasu olemuselt ülejäänud reservväelastele kaitseväeteenistuse seaduse § 154 lg 3 alusel makstavast tasust. Ka Kaitseliidu Peastaabi 26. oktoobri 2009. a teatises on töötutoetuse kaotanud noormehele õppuse "Kevadtorm" eest makstavat tasu nimetatud töötasuks.

Riigikohus viitab, et need sätted kinnitavad, et tegemist oli tasustatud ehk palgalise tegevusega, mis on ATS § 4 lg 1 järgi üks avaliku teenistuse olemuslikke tunnuseid.

Riigikohtu halduskolleegium nendib samas, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks eraldi reguleerida reservväelaste õppekogunemisele siirduvate töötute töötuna arveloleku jätkamise küsimust ega ole soovinud taolise lühiajalise teenistuse puhuks ette näha töötuna arveloleku peatumise võimalust.