Ministeerium: tootjahindade tõusu veab väliskeskkond

Statistikaameti andmetel tõusid märtsis töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,5%, aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 5,7% kõrgemad.

Eurostati poolt praeguseks avaldanud mõningate Euroopa riikide märtsikuu andmed näitavad varasemast kiiremat hinnatõusu, seda eelkõige toiduainetööstuses, naftatoodete tootmises ja keemiatööstuses. Tootjahinnad on aastaga rohkem tõusnud naftatööstuses ja metallide tootmises. Eestis on hinnasurved suuremad samades või seotud valdkondades, väliskeskkonnast tulenevate hinnamõjude ülekandumisele viitavad ka kerkinud ekspordi- ja impordihinnad.

Toiduainetööstuses püsivad tootjahinnad kõrgel nii toorme kallinemise kui ka tugeva ekspordinõudluse tõttu. Aastaga on enim hinnad kerkinud piimatööstuses (18%) ning jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmises (25%). Hinnakasv on tagasihoidlikum lihatööstuses (1,4% võrreldes eelmise aastaga), kus peamiselt ületootmisest tingituna on hinnad viimased 2,5 aastat püsinud pea samal tasemel.

Majandusministeeriumi teatel võis suuremat hinnatõusu täheldada veel harudes, kus sõltutakse rohkem välismaisest toorainest ning kus hinnad on ka teistes riikides rohkem kerkinud. Aastaga tõusid hinnad enam metalltoodete tootmises (12%), kummi- ja plastitööstuses (8%) ning keemiatööstuses (üle 5%). Siseturuga rohkem seotud ehitusmaterjalide tootmises ulatus hinnakasv 8%ni, teistes harudes on hinnad püsinud stabiilsemana.

Kui viimastel kuudel püsis ettevõtjate nägemus lähikuude hinnaarengute suhtes üsna stabiilsena, siis märtsis hinnatõusu ootused suurenesid. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest prognoosis 35% hindade kasvu järgneva kolme kuu jooksul (eelmistel kuudel veidi üle 30%), 61% eeldas hindade püsimist muutumatuna. Hinnatõusu peetakse tõenäolisemaks toiduainetööstuses ja keemiatööstuses, ka mitmes teises harus on hindade kasvu ootavate ettevõtete osatähtsus tõusnud.

Märtsis jätkus ekspordi- ja impordihindade kasvu kiirenemine. Aastatagusest perioodist olid ekspordihinnad keskmiselt 11,6% ja impordihinnad 13,6% võrra kõrgemad, veebruarikuuga võrreldes tõusid hinnad vastavalt 1,7% ja 1,2%. Nafta maailmaturuhinna jätkuv tõus on kasvatanud oluliselt ka keemia- ja tekstiilitööstuse toorme hindu, mis on kandunud edasi valmistoodete ekspordihindadesse.

Märtsis oli aastases võrdluses enim tõusnud palgi väljaveohind (17%), kuid metsa­majanduse osatähtsus kogu ekspordihinna kujunemises on suhteliselt väike. Rohkem mõjutab ekspordihinna kasvu hindade tõus toiduainetööstuses (aastaga 14%) ja keemiatööstuses (11%), kuises võrdluses jäi hinnatõus nendes tööstusharudes keskmisest märgatavalt madalamaks (vastavalt 0,6% ja 0,3%). Oluliselt kiirenes aga märtsis ekspordihindade aastane kasvutempo rõivatööstuses (ligi 11%ni), kuuga kasvasid hinnad 6% võrra, mis oli ka kõigist tegevusaladest suurim tõus. Kümnendiku võrra on aastaga tõusnud ka ekspordihinnad metallitööstuses, kuid aastane kasvutempo on nende osas kuust-kuusse langenud.

Võrdselt kolmandiku võrra tõusid märtsis aastases võrdluses naftasaaduste, tekstiili- ja keemiatoodete impordihinnad. Metallide sisseveohinnad olid aastatagusest perioodist ligi viiendiku võrra kõrgemad ja toiduainete impordihinnad kasvasid 15%. Kui ekspordihindade osas võis veel aastases võrdluses täheldada mõningate kaubagruppide hindade langust, siis impordihinnad tõusid aastaga kõigi tegevusalade lõikes.

Järgneval kuul on oodata ekspordi- ja impordihindade tõusu jätkumist, mida mõjutab eelkõige nafta maailmaturuhinna kiire kasv, samas ka paljud teiste toormete hinnad näitavad kasvutrendi.