Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon algatas energia maksustamise muutmise
Euroopa Komisjon tutvustas täna oma ettepanekut Euroopa Liidu energiatoodete aegunud maksustamiseeskirjade põhjalikuks uuendamiseks, mille järgi soodustatakse taastuvate energiaallikate kasutamist.
Uute eeskirjadega püütakse võtta arvesse nii energiatoodete CO2-heidet kui ka energiasisaldust. Edaspidi hakkab energiamaks koosnema kahest komponendist, mis määravad koos ära toote suhtes kohaldatava maksumäära.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse selgitusel on praegune energia maksustamise direktiiv aegunud ja vastuoluline ning tarbitud energiatoodete mahul põhineva maksustamisega ei ole võimalik saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärke. Samuti ei paku see ka materiaalseid stiimuleid majanduskasvu turgutamiseks ega töökohtade loomiseks. Euroopa Komisjon rõhutas, et energiatoodete maksumäärade kujundamisel tuleb rohkem arvestada toodete energiasisalduse ja keskkonnamõjuga. Ettepaneku toel saavad liikmesriigid oma üldise maksusüsteemi ümber kujundada selliselt, et maksukoormuse nihkumisega tööjõult tarbimisele panustatakse majanduskasvu ja töökohtade loomisesse.
Läbivaadatud direktiiv jõustuks 2013. aastal. 2023. aastani kestev pikk üleminekuperiood energiasisalduse maksustamisel täieliku ühtluseni jõudmiseks annab sektorile piisavalt aega uue maksustamissüsteemiga kohanemiseks.
„Energia maksustamissüsteemi ajakohastamine toimub õigel ajal. Liikmesriigid koostavad praegu strateegiaid, et väljuda kriisist ja täita Euroopa 2020. aasta strateegiaga seatud eesmärgid. Nendes eeldatakse aktiivset tegutsemist sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest. Euroopa energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja õiglast ja läbipaistvat energia maksustamist. Meie ühine eesmärk on senisest ressursitõhusam, keskkonnasäästlikum ja konkurentsivõimelisem ELi majandus. Ettepanekuga ettevõtjatele ja tarbijatele edastatav CO2-hinna signaal on tugev. Ühtlasi on see võimalus suunata maksukoormus tööjõult pigem tarbimisele ning soodustada sellega kasvu võimendavat maksustamist,” ütles Maksunduse ja tolliliidu ning auditi ja pettusevastase võitluse volinik Algirdas Šemeta.
Energia maksustamise direktiivi läbivaatamisega antaks liikmesriikidele võimalus kasutada maksustamist parimal võimalikul viisil ning lõpptulemusena toetada jätkusuutlikku kasvu.
Selleks tuleks maksu alammäär jagada kaheks komponendiks:
* üks lähtuks energiatoote CO2-heitest ning oleks fikseeritud, st 20 eurot ühe tonni CO2 kohta;
* teine põhineks toote energiasisaldusel, st tegelikul toodetaval energiakogusel gigadžaulides (GJ). Maksu alammäär oleks 9,6 eurot/GJ mootorikütuste ja 0,15 eurot/GJ kütteainete puhul. Need määrad kehtiksid kõigi transpordivahendites ja kütmisel kasutatavate kütuste suhtes.
Arvestatakse ka sotsiaalsete aspektidega, võimaldades liikmesriikidel vabastada täielikult maksust mis tahes liiki energia, mida majapidamised kasutavad kütteks.
Üleminekuperiood energiasisalduse maksustamisel täieliku ühtluseni jõudmiseks on pikk, aastani 2023, ning peaks andma sektorile piisavalt aega uue maksustamissüsteemiga kohanemiseks.
Energia maksustamise läbivaatamise eelised
Hetkel kuum
* Ettepanekuga soodustataks taastuvate energiaallikate ning vähem CO2-heidet tekitavate energiaallikate kasutamist. Praegu on paradoksaalsel kombel kõige madalamalt maksustatud kõige rohkem saastavad energiaallikad. Samas on biokütuste maksumäärad ühed kõrgeimad ja seda vaatamata ELi võetud kohustusele suurendada taastuvenergia osakaalu transpordis. Ettepaneku vastuvõtmisega sellised vasturääkivused kaoksid.
* Uus õigustekst tagaks ka energia maksustamisaluste suurema ühtluse ELi piires, hoides ära liikmesriigiti erineva poliitika kujundamise, ning aitaks luua sektorile võrdsed võimalused kogu liidus. See annab ka liikmesriikidele võimaluse oma maksupoliitikat ümber kujundada, seades keskmesse töökohtade loomise ja tööhõive. * Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks nähakse direktiivi läbivaatamisega ette praeguse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi täiendamine, kehtestades CO2-maksu ka sektoritele, mis hetkel süsteemi ei kuulu (transport, kodumajapidamised, põllumajandus ja väiketööstus). Et sealt pärineb pool ELi CO2-heitest, on järelikult oluline hõlmata CO2-hinna signaaliga ka need sektorid. * Ühtlasi aitab see algatus saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärke, mis seati 2008. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu järeldustes. Selles kajastuvad ka detsembris 2010 Mehhikos Canc?nis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsi tulemused.
Ettepanek saadaetakse arutamisele Euroopa Parlamenti ja nõukokku ning see jõustub eeldatavasti 2013. aastal. Sellega nähakse vajaduse korral ette järkjärguline üleminek uuele maksustamissüsteemile.
Enimloetud
Viimased uudised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele