Autor: Lemmi Kann • 11. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskasvu vedajaks jääb tänavu eksport, mis toob kaasa tarbijate kindlustunde ning sisenõudluse järk-järgulise paranemise. Järgmisel aastal panustab majanduskasvu eratarbimiskulutuste ja investeeringute suurenemisest tingitud sisenõudluse tõus.

„Majanduse taastumine, sealhulgas tööhõive suurenemine, on olnud oodatust kiirem ja kasvutempo EL kõrgemaid. Suuremad numbrid eeldaksid aga juba sisetarbimise ja investeeringute kõrgemat taset. Inflatsiooni dikteerivad endiselt rahvusvahelised toidu ja kütuse hinnad ning ka muud suuremad riskid on praegu valdavalt väliskeskkonnas,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Majanduse kiire taastumine on kaasa toonud ettevõtete töömahtude suurenemise, mille tõttu on üha enam tekkinud vajadus uute töötajate järele. Sellest tulenevalt on sellel aastal oodata hõivatute arvu suurenemist 2,2 protsendi võrra ning tööpuuduse vähenemist aasta keskmisena 13,5 protsendini. Alla 10 protsendi langeb tööpuuduse määr 2014. aastal ning ulatub 2015. aastal 8 protsendini, mida võib Eesti puhul pidada tavapäraseks tööpuuduseks.

Sellel aastal keskmise palga kasv jätkub, mis ulatub peamiselt töökoormuse suurenemise ning ettevõtete rahalise seisu paranemise tulemusel 3,5 protsendini. Samas sõltuvad väljavaated palgatõusuks sellel ja järgmistel aastatel eelkõige kriisi ajal oluliselt langenud ettevõtete kasumlikkuse taastumisest. Prognoosiperioodi lõpuks, 2015. aastaks kiireneb palgakasv aga juba üle viie protsendi.

Toidu ja kütuste maailmaturuhindade tõus on kiiresti üle kandunud siinsetesse jaehindadesse ning selle aasta hindade tõusuks prognoosib ministeerium 4,5 protsenti. Ligikaudu poole aastasest inflatsioonist annab toiduhindade kasv, kuid tarbimiskorvist valdava osa moodustava teenuste hinnatõus püsib tagasihoidlik. Eeldusel, et maailmaturuhinnad järgmisel aastal stabiliseeruvad, võib 2012. aastal oodata tarbijahindade tõusu pidurdumist 2,8 protsendini. Ligikaudu samale tasemele jääb inflatsioon ka järgneval kolmel aastal.

Prognoosi kohaselt kujuneb valitsussektori eelarvepuudujäägiks 2011. aastal 0,4 protsenti SKPst. 2012. aastal süveneb puudujääk eelkõige heitmekvootidega seotud investeeringute suurenemise tõttu 2,8 protsendini SKPst, kuid juba 2013. aastal väheneb puudujääk järsult 0,6 protsendini SKPst. Seda põhjustavad eelkõige kvoodimüügi mõjude kadumine ning kasvavad maksulaekumised. Ülejäägini jõuab valitsussektor prognoosi järgi 2015. aastaks, ulatudes poole protsendini SKPst.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on aluseks järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia (RES 2012-2015) ja stabiilsusprogrammi koostamisel.