28. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Energia ja toidukaupade hinnad on kiirelt ja katkematult kasvanud eelmise aasta keskpaigast alates ja olnud tarbijahinnaindeksi peamiseks kergitajaks kogu maailmas. Ida-Euroopas mängib nende kaupade hinnatõus aga suuremat rolli kui Ameerikas ja Lääne-Euroopas, kuna toidul ja energial on selle regiooni tarbija ostukorvis suurem osa, kirjutavad SEB analüütikud neljapäeval avalikustatud Ida-Euroopa prognoosis.

Toidukaubad koos alkoholi ja tubakatoodetega moodustavad nii Balti riikide kui ka Poola ja Tšehhi tarbija ostukorvist umbes kolmandiku ning kulutused energiale veidi enam kui kümnendiku.

Pank märgib, et Eesti peaks vältima inflatsiooni takerdumist 4-5% juurde, mis oleks kõrgem enamikest ELi riikidest ja tunduvalt kõrgem Euroopa Keskpanga 2%lisest eesmärgist. „Muidu tekib risk, et Eesti kaotab uuesti oma äsja taastatud konkurentsivõime,“ hoiatab SEB.

SEB Ida-Euroopa turgude peaanalüütik Mikael Johansson ütles Baltikumi regioonist rääkides, et näeb sealsetes arengutes kolme probleemi. „Esiteks on regioonis ehk liiga madalad intressitasemed. Järgneva aasta jooksul nende määr küll tõuseb, kuid on siiski küllaltki madal,“ ütles Johansson, „pangandussektoris on oluline hoida võlatase kontrolli all.“

Teine põhiküsimus on Johanssoni sõnul Läti ja Leedu eelarvedefitsiitides, mis oli eelmisel aastal mõlema riigi puhul ligikaudu 8%. Johansson ütles, et kuna viimastel valimistel on mõlemas riigis saanud rahva toetuse võimulolevad parteid, siis võib eeldada, et poliitiline risk on vähenenud ning eelarve kulude poolt on võimalik veelgi koomale tõmmata.

Kolmanda riskina Balti regioonis märkis Johansson võimalikku eelseisvat tööjõupuudust, kuna majanduskriisi ajal on paljud Balti riikide elanikud emigreerunud. See probleem paistab eriti terav olevat Leedus, kus eelmisel aastal lahkus 40-50 000 inimest ning selle aasta esimese kuuga on deklareeritud 9000 inimese lahkumine. Analüütikud ootavad, et seetõttu võib hoolimata kõrgest töötuse määrast hakata tööjõupuudus kummitama eriti transpordi, IT, laevaehituse, tekstiili- ja toiduainetööstust ja pidurdada Leedu paranemist.

Kogu Ida-Euroopa eksporti ja kasvu veab praegu Saksamaa, kelle majanduskasvuks prognoosib SEB 3% sel ja 2,5% järgmisel aastal. Saksamaa roll on eriti oluline sellistele riikidele nagu Poola, Ungari ja Tšehhi, aga ka Baltikumile.

Samas Eesti jaoks on olulisimaks väliskaubanduspartneriks Rootsi. Äripäeva küsimusele, kui suurt rolli mängib Baltikumi ekspordi elavnemises Rootsi krooni tugevnemine, vastas Johansson, et see ei ole eriti oluline mõjutegur. Samas möönis ta, et praegu krooni tugevnemine on kogu Baltikumi eksporti toetanud. „Meie prognoosi kohaselt tugevneb kroon euro suhtes veelgi, tasemeni 8,13 (krooni euro kohta – toim.).  Ja see tähendaks positiivset arengut muidugi ka Baltikumi ekspordi jaoks.“

Autor: Lemmi Kann, Kadri Bank