Autor: Lemmi Kann • 9. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Marko Aavik: riigi e-raamatupidamissüsteem ei solgi turgu

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik lükkab ümber EVEA presidendi Marina Kaasi ütluse selle kohta, et RIKi poolt loodav uus e-raamatupidamissüsteem solgib raamatupidamisteenuste turgu.

Järgneb Marko Aaviku kommentaar: 

Raamatupidamine on riigi poolt ettevõtjatele pandud vajalik bürokraatlik kohustus. Seetõttu on loomulik, et riik tegutseb selle nimel, et vastava riikliku kohustuse täitmine oleks võimalikult mugav ja lihtne ning üritab pakkuda selleks ka tehnoloogilisi lahendusi. Sama retoorika kohaselt võiksid ju ka nn riiulifirmade müüjad kisa ja kära teha selle peale, et riik on loonud ettevõtjale äriregistri juurde lihtsa e-lahenduse mõne tunniga kodust lahkumata firma asutamiseks, mis aitab ettevõtjal säästa sadu eurosid äri alustamiseks vajaliku raha, mida muidu oleks tulnud maksta riiulifirma vahendajale. Väide, et riik osutab seejuures kõlvatut konkurentsi või solgib sellega mingit turgu, oleks ju jabur!  

Alustav ja väikeettevõtja peavad alguses aruandeid koostama ennekõike riigi jaoks, mis on lisatöö ja kulu. Riik soovib hoolitseda selle eest, et kulu oleks sellest kohustusest tulenevalt võimalikult väike ning halduskoormus minimaalne. Selleks on riik loomas vabatahtlikku e-lahendust peamiselt neile ettevõtjatele, kes on senini üritanud oma raamatupidamist ise korraldada.

Eestis on terve rida väikeettevõtteid, kellel raamatupidamine praktiliselt puudub või toimib parimal juhul väikeses mahus n-ö kassapõhiselt. Need on ettevõtted, mille käive on sedavõrd väike, et professionaalse raamatupidamisteenuse sisseostmine ei ole mõistlik ega tasu ennast  lihtsalt ära. Kui sellistele ettevõtetele luuakse uusi lahendusi riigi poolt pandud kohustuste lihtsamaks täitmiseks, ei peaks rääkima kõlvatu konkurentsi tekitamisest või turu solkimisest.

Meie soov on aidata väikestel ettevõtjatel korraldada oma aruandlust ning suunata neid raamatupidamise teemades. RIKi loodav uus tarkvara erineb praegu turul pakutavatest süsteemidest, kuna lihtsustab raamatupidamise dubleeriva kirjeldamise põhimõtet. Eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjale kannete tegemist, kuna süsteem annab ette vajalikud toimingud ja nende alusel teeb ise taustal raamatupidamiskanded. Lisaks võimaldab loodav keskkond vajalike aruannete, näiteks majandusaasta aruande, palga- ja käibemaksudeklaratsioonide automaatset koostamist ja esitamist otse süsteemist. Teenus võimaldab genereerida lõplikke aruandeid ja deklaratsioone, kuid andmeid ei edastata ega kasutata ilma kasutaja nõusolekuta. Ettevõtja abistamiseks hakkab uue IT-lahendusega kaasas käima aruandluskalender, mis aitab kinni pidada aruannete esitamise tähtaegadest ja saadab vastavaid meeldetuletusi. Kalendris on planeeritud näidata näiteks statistikaametile ning maksu- ja tolliametile andmete esitamise kohustused.

Riigipoolne raamatupidamisandmete kontroll ei ole selle e-teenuse eesmärk, mistõttu ongi otsustatud teenus luua äriregistri, mitte näiteks maksuameti juurde. Maksuametil on alati kontrolliõigus raamatupidamisarvestuse üle, ükskõik, kelle juures ettevõtja seda raamatupidamist peab. Äriregistri juurest ei hakka maksuamet neid andmeid kuidagi lihtsamalt kontrollimiseks kätte saama kui mõne teise teenusepakkuja käest. Loomulikult saavad uues süsteemis rakendatud kõik vajalikud turvameetmed, et andmed kusagile ei lekiks.

Kuna meie lahendus on suunatud väikestele ja alustavatele ettevõtetele, siis on selge, et see ei vasta selliste äriühingute vajadustele, kus käive on juba suur ja raamatupidamine keeruline. Seetõttu tagame ka selle, et ettevõtjad, kes RIKi tarkvarast n-ö välja kasvavad, saavad kerge vaevaga jätkata oma raamatupidamist mõnes teistes süsteemis.

Uue e-raamatupidamiskeskkonna loomine ja ülalpidamine ei hakka koormama maksumaksjat, kuna tegemist on tasulise teenusega ning selle väljatöötamise kulud kaetaks teenuse tarbijate poolt. Samas jäävad kulud ka kasutajatele madalaks, kuna riigi tasandil on sellist lahendust odavam välja töötada kui erasektoris ning riik ei taotle sellega kasumit, vaid soovib ettevõtjaid üksnes abistada riigi poolt pandud raamatupidamisarvestuskohustuse täitmisel.

Et vajadus sellise riikliku teenuse järele on olemas, näitab väga ilmekalt ettevõtjate seas korraldatud küsitlus: 90 protsenti vastanutest toetas ideed, et riik võiks alustavatele ja väikestele ettevõtjatele luua raamatupidamise korraldamise keskkonna.

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700