Autor: Lemmi Kann • 7. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Muudatuse kohaselt maksab isik keskkonnatasu enda deklareeritud andmete alusel ning keskkonnaamet makseteatist ei väljasta - nii keskkonnatasu arvutamine kui ka deklareerimine on keskkonnaloa omaja kohustus,“ ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Taimar Ala.

Deklaratsioon saadetakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks keskkonnaametisse. Tasumisele kuuluva summa kannab keskkonnaloa omaja maksu- ja tolliameti ettemaksukontole. Keskkonnatasude arvestust hakatakse pidama samadel põhimõtetel nagu teiste riiklike maksude puhul.

Seadusemuudatus puudutab saastetasude, vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise korraldust ning ei hõlma kalapüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu maksmist.

Seadus jõustub 1. aprillil 2011 ning esimest korda deklareeritakse keskkonnatasusid uute reeglite järgi juulikuus, s.o alates II kvartali tasuperioodist.

Tasuperioodile, mis algas enne 2011. aasta 1. aprilli, kohaldatakse keskkonnatasude seadust praegu kehtival kujul. Alates 1. aprillist ei muutu ettevõtte jaoks 3 kuu jooksul midagi, muudatused algavad pärast 1. juulit, kui ettevõte peab deklareerima 25. juuliks II kvartali keskkonnakasutuse.

Ümberkorraldused keskkonnatasu maksjatele täiendavaid kulutusi ei tekita. Ka tasu arvutamise alused ei muutu ning alusandmete kogumise põhimõtted jäävad samaks.

Tasumäärad on kehtestatud keskkonnatasude seadusega. 2009. aastal laekus keskkonnatasusid kokku 1,12 miljardit krooni, sellest riigieelarvesse 850 miljonit ja kohalikele omavalitsustele 273 miljonit krooni.

Muutmise eelnõud ja selle protsessi riigikogus saab vaadata riigikogu kodulehelt SIIN.

Lähemalt saab keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutustest lugeda Keskkonnaameti kodulehelt SIIT.