28. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Öötöö piirangud – kellele, kui palju ja miks?

Mis on öötöö ning kuidas töölepingu seaduse järgi öötööd hüvitatakse, selgitavad Heli Raidve ja Kristine Kuusik.

Öötöö tähendab töötamist tavapärasest erinevas olukorras. Tööõiguse põhimõtete kohaselt tuleb eritingimustes töötamine töötajale hüvitada. Töölepingu seaduse kohaselt tuleb öötöö hüvitada rahas või vaba aja andmisega.

Öötöö mõiste

Kehtiv töölepingu seadus ei sätesta erinevalt eelmisest seadusest enam õhtuse tööaja mõistet, seega ei ole seda ka enam vaja hüvitada. Sarnaselt nn vana seadusega on öötöö puhul eriregulatsioon ja see vajab hüvitamist. Kui töötamise aeg langeb ööajale ehk ajavahemikule õhtul kella 22.00 kuni varahommikul 06.00, on tegemist TLS-i § 45 lõike 1 alusel öötööga.TLS-i § 50 lõige 1 sätestab kaks öötööd tegevate töötajate kategooriat ning öötöötaja mõiste. Selle paragrahvi kohaselt on öötöötajaks töötaja, kes:1. töötab ööajal (vahemikus 22.00 kuni 06.00) vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või2. töötab ööajal vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

Öötöö üldine piirang TLS-i § 50 lõige 1 kehtestab öötöötaja tööaja üldise piirangu, mis leiab kasutamist eelkõige summeeritud tööaja arvestuse puhul. Nimetatud paragrahvi alusel ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. TLS-i § 50 lõike 3 alusel tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood. Öötöötaja puhul ei ole niisiis tähtsust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale, töötundide arv seitsme päeva kohta ei tohi mingil juhul ületada 48 tundi. Seega saab öötöötaja töötada maksimaalselt 48 tundi seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul (Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt keskmiselt 8 tundi päevas 6 päeva jooksul).

Üle 40 tunni töötamine seitsmepäevase ajavahemiku jooksul tähendaks öötöötajale ületunnitööd, mis tuleb tööandjal töötajale hüvitada kokkuleppeliselt rahas või vaba aja andmisega . See säte kehtib vaid nende öötöötajate kohta, kelle tervist ei mõjuta töökeskkonna ohutegur.Öötöötaja, kelle tervist mõjutab ka töökeskkonna ohutegur (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid) või töö iseloom, ei tohi TLS-i § 50 lõike 2 alusel töötada rohkem kui kaheksa tundi kahekümne nelja tunnise ajavahemiku jooksul. Selle sätte puhul on tegemist absoluutpiiranguga, st töötundide arv kahekümne nelja tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada 8 tundi olenemata sellest, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. 

Öötöötaja tööaeg võib olla summeeritud. Kokkulepitud töövahetused võivad 7-päevase ajavahemiku jooksul mahuliselt varieeruda.

Erandite tegemise võimalus

TLS-i § 50 lõike 4 kohaselt võib öötöö üldisest regulatsioonist teha erandeid, kuid on oluline, et erandite tegemisel oleksid täidetud kõik neli seadusest tulenevat tingimust. Esimeseks tingimuseks on Euroopa Nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ artikkel 17 lõige 3 nimetatud tegevusvaldkonna esinemine.Artikkel 17 lubab erandeid teha eelkõige juhul, kui:• töötaja töö- ja elukoht asuvad teineteisest kaugel (nt avameretöö);• töö iseloom nõuab teenuse pidevat jätkumist ja• tegevusvaldkonnaks on nt turvateenus, ravi- ja hooldusteenus jne.Direktiiv lubab erisuse tegemist tootmise järjepidevuse tagamiseks. Seega ei ole artikli loetelu tegevusvaldkondade kohta ammendav. Teine oluline tingimus on see, et töötamine ei tohi kahjustada töötaja tervist ega olla ohtlik. Kolmandaks ei tohi öötöötaja tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Neljandaks peab erandi tegemine olema ette nähtud töölepingu või kollektiivlepinguga.Tehtava öötöö hüvitamine

Kui töötaja töötab ööajal, peab tööandja seaduse kohaselt maksma töö eest 1,25-kordset tasu (TLS § 45 lg 1). Tööandja ja töötaja võivad alternatiivselt kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega võivad pooled kokku leppida, et tööandja maksab ööajal töötatud tundide eest täiendavat tasu või suurendatakse ööajal töötamise võrra töötaja töötasu. Kuna öötöö tuleb täiendavalt hüvitada, siis ei saa pooled kokku leppida, et vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäär sisaldab ööajal töötamise tasu. Kui pooled lepivad kokku, et öötöö tasu sisaldub kokkulepitud tasus, peaks kokkulepitud tasu olema nn miinimumpalgast proportsionaalselt suurem. Samuti peaks töölepingus selgelt sätestama, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.Öötöö hüvitamisel tuleb arvesse võtta vaid need töötunnid, mis langesid ööajale. Näiteks kui töötaja tööaeg on kella 18.00-st kuni 02.00-ni, on töötaja ööajal töötanud 4 tundi (22.00–02.00) ja tööandja peab maksma 1,25-kordset töötasu ainult nelja töötatud öötunni eest.Nagu ületunnitöö puhul, nii ka öötöö korral võivad pooled kokku leppida öötöö hüvitamises vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3). Samas on vaba ajaga hüvitamine tekitanud viimastel kuudel segadust ja küsimusi. Nimelt on sotsiaalministeerium asunud seisukohale (seisuga jaanuar 2011), et ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga peab hüvituseks antav vaba aeg olema tasuline. Seega peaks töötaja saama ületunnitöö vaba ajaga hüvitamisel ületunnitöö eest n-ö ühekordse tasu ja hüvituseks antava vaba aja eest samuti ühekordse tasu.Teisisõnu – ületunnitöö hüvitamisel rahas saab töötaja 1,5-kordse tasu, ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga 1 + 1 = 2-kordse tasu.Käesoleva artikli autorid sellise seisukohaga ei nõustu ja leiavad, et vaba aja tasulisus ei tulene seaduse sättest ega mõttest. Samas tuleb arvestada, et sotsiaalministeeriumi puhul on tegemist tööelu koordineeriva organiga, seega oleks mõistlik, et sotsiaalministeerium algataks oma seisukohale jäämise korral asjaomase seaduse muutmise menetluse.Arvestades praegust olukorda, tekitab sotsiaalministeeriumi seisukoht omakorda küsimuse, kas ka öötöö hüvitamiseks antav vaba aeg peaks olema tasuline ning kui peab, siis kas 100 või 25 protsendi ulatuses tasustatud. Seaduse muutmiseni või üheselt selge seisukoha kujunemiseni tasub vältida öötöö hüvitamist vaba ajaga ning hüvitada öötöö alati rahaliselt, makstes öötöö tunni eest 1,25-kordset tasu.

Loe pikemalt ajakirjast Raamatupidamise Praktik. 

Autor: Lemmi Kann, Kristine Kuusik, Heli Raidve

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700