Rahandusministeerium ootas küll majanduse kasvutrendi jätkumist, kuid neljanda kvartali majanduskasvu kiirenemine ületas mõnevõrra ootusi.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kiirenes Eesti majanduse kasvutempo eelmise aasta neljandas kvartalis 6,6 protsendini ning SKP kasvas 2010. aastal kokku 3,1 protsenti. Kasvu kiirenemine tulenes peamiselt tootmismahtude 40-protsendilisest suurenemisest tööstussektoris. Majandus on kasvanud tootlikkuse suurenemise toel, mis on ühtlasi aidanud taastada buumi ajal nõrgenenud konkurentsivõimet.
Majanduskasvu kiirenemise tingis selle kontsentreerumine kitsasse tööstusvaldkonda. 2010. aasta vältel pidevalt kiirenenud ekspordikasv tulenes tootmise taaskäivitumisest ning uute ettevõtete loomisest, mistõttu selle tempo võib aasta jooksul veidi raugeda. Samas peaksid eratarbimise taastumisest hoogu juurde saama sisenõudlusele orienteeritud ettevõtted.
Ettevõtete konkurentsipositsiooni jätkuv paranemine välisturgudel ning olulisemate kaubanduspartnerite tugev nõudlus on meie ekspordiarenguid märkimisväärselt soodustanud. Kaubandusbilanss oli tänu kaupade ekspordi ligi 50-protsendilisele kasvule neljandas kvartalis tasakaalulähedane ning ekspordimahud ületasid juba kriisieelset taset. Tugevate kasvunumbrite taga on peamiselt ettevõtetesisesed tegurid nagu tootlikkuse tõstmine ja panustamine välisturgudele, ilma milleta sedavõrd jõuline kasv ei oleks võimalik.
Jätkus sisenõudluse kosumine madalalt võrdlusbaasilt. 2010. aasta neljanda kvartali jaekaubanduse 4-protsendilise kasvu põhjal võib täheldada eratarbimise selget kasvu. Erasektori investeeringud jäid möödunud aasta lõpus ilmselt tagasihoidlikuks, sest laenukäibed tõusid 2009. aastaga võrreldes marginaalselt ning laenujääk väheneb stabiilses tempos. Sisenõudluse edasise taastumise osas annab lootust tarbijate kindlustunde kõrge tase, mis on viimased paar kuud jälle kerkinud.